2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks meenutab Saturni kuu kreeka pähklit?
19.10.2010 12:26

Miks meenutab Saturni kuu kreeka pähklit?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Saturni kuu Iapetus

Foto: NASA/JPL/SSI/Gordan Ugarkovic

Saturni kuu Iapetus sarnaneb kreeka pähklile sest asub hiidplaneedi niinimetatud elamiskõlbulikus tsoonis, kus temperatuurid ei ole vee olemasoluks liiga külmad või kuumad, väidab värske uuring.

Iapetus oli algselt kiiresti pöörlev jääst ja kivimitest kamakas, kuid selle asukoht oli täpselt sobiv, et pöörlemise aeglustudes ebatavaline iseärasus fikseeruks, kirjutas National Geographic.

Tüüpiliselt on planeetide ümber moodustunud kuud tekkinud kosmoseprügi suuremaks kehaks liitumise tulemusel.

Erinevalt Saturni teistest keraja või elliptilise kujuga kuudest on Iapetusel selle keskosas oleva 13 kilomeetri kõrguse mäeaheliku tõttu ainulaadne muljutud kuju, mis meenutab kreeka pähkli koore pooli ühendavat teravikku.

Varasemate teooriate järgi põhjustasid selle veidra mäeaheliku tekke tektoonilised protsessid või vulkaanid.

Artikli kaasautori, California ülikooli teadlase Mihhail Kreslavski sõnul kaldusid varasemad mudelid näitama pigem laia, kui sellise kitsa mäeaheliku piirkonna tekkimist.

Kreslavski ja tema kolleegi Francis Nimmo poolt loodud uus mudel annab alust arvata, et Iapetus moodustus piirkonnas, mis oli planeedist piisavalt kaugel, et säilitada suur osa oma pöörlemisest ka pärast kasvamise lõppu.

Samas oli kuu siiski Saturnile piisavalt lähedal, et viimase gravitatsioonijõud lõpuks pöörlemise aeglustas.

Muutus kettast keraks

Kreslavski ja tema rühm tuginesid Iapetuse uue mudeli loomisel väikesele kiiresti pöörlevale kosmosekivile, mida tuntakse kui asteroidi 66391.

See asteroid on ainus teadaolev taevakeha päikesesüsteemis, millel on sarnane ekvaatorilähedane väljaulatuv kumerus.

Uue mudeli järgi pöörles Iapetus nii kiiresti, et tsentrifugaaljõud kuu ekvaatoriosas oli peaaegu nii suur, et kogu mateeria kosmosesse laiali paisata.

Kreslavski sõnul on gravitatsioonijõud ekvaatoril ligilähedane tsentrifugaaljõuga.

Seega põhjustas pöörlemine kuu pinnase lihkumise ekvaatori suunas ning seal kuhjumise, kuid samas ei toimunud selle minema lendumist.

Teadlaste koostatud mudelite järgi tundub, et sama toimub praegu asteroidil 66391, kuid selle läbimõõt on kõigest 1,5 kilomeetrit ning täispööre ümber oma telje võtab aega 2,8 tundi.

Iapetuse läbimõõt on 1500 kilomeetrit ning sarnase pöörlemise poolt põhjustatud mäeaheliku tekkeks pidi see ümber oma telje täispöörde tegema nelja kuni kuue tunniga.

Praeguseks on Iapetus Saturni orbiidile lukustunud ning teeb täispöörde ainult 79 päeva tagant. Iapetus on Saturni poole alati sama küljega nagu Kuu Maa poole.

Gravitatsioonijõud, mis selle lukustumise esile kutsus, aeglustas samas aja jooksul ka kuu pöörlemiskiirust, võimaldades lendavat taldrikut meenutaval kujul ümaramaks muuta.

Teadlaste loodud mudelite järgi säilis samas siiski Iapetuse kitsas mäeahelik, sest kuu koor oli piisavalt tihe selle mäeaheliku raskuse kandmiseks.

Kreslavski sõnul seletab see teooria, miks erinevalt teistest planeedi kaaslastest, tekkis Iapetusel selline mäeaehlik.

Planeetide uurimisega tegeleva Washingtoni ülikooli teadlase William McKinnoni sõnul on see teooria usutav, kuid gravitatsioonist tingitud geoloogilised jõud, mis sellise mäeaheliku tekitasid, pidid olema uskumatult suured.

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus