01.02.2012 11:38
Mis toimub Päikesesüsteemi piirialadel?
Päikese magnetväli ning päikesetuul kaitsevad meid väljastpoolt tuleva kosmilise kiirguse eest. Päikese mõjuala tugevust muudab tähtedevaheline plasmavool, mida uurib NASA kosmosesond Interstellar Boundary Explorer (IBEX).
Aparaat alustas tööd 2008. aasta oktoobris. Nüüd avaldasid NASA astrofüüsikud esimeste tulemuste analüüsi ajakirjas The Astrophysical Journal.
IBEX mõõtis esimest korda Päikesesüsteemi st väljapoole jääva hapniku ja neooni hulka. Tähtedevaheline aine osutus Päikese ning Linnutee galaktika koostisest tunduvalt erinevaks.
Kui Päikesesüsteemis on iga 20 neooni aatomi kohta 111 hapniku aatomit, siis tähtedevahelises ruumis tuleb 20 neooni aatomi kohta kõigest 74 aatomit hapnikku.
"Erinevusele on kaks selgitust. Esiteks võis meie päikesesüsteem asuda tekkimise ajal galaktika hapnikurikkamas osas. Teiseks võib hapnik olla lõksus tähtedevahelise tolmus ega pruugi kosmoses vabalt liikuda," selgitas andmeid analüüsinud Southwesti uurimisinstituudi teadlane David McComas.
Uurija sõnul mõjutavad IBEXi mõõtmiste andmed seda, kuidas kujutatakse päikesesüsteemi tekkimist. McComase sõnul liigub Päikesesüsteem ilmset juba paari tuhande aasta pärast teise galaktilisse keskkonda. Astronoomiliselt on tegu ülilühikese ajaga.
Lisaks avastas IBEX, et plasma liikumine tähtede vahel kiirus on aeglasem kui seni arvatud ning teistsuguse suunaga. Senised andmed pärinesid Jupiteri poole liikunud Ulyssese-nimeliselt sondilt.
Uued tulemused aitavad selgitada ka universumi ajalugu. Vesinik ja heelium tekkisid Suure Paugu ajal, kuid hapnikku ja neooni saavad üle galaktika pillutada vaid supernoovade plahvatused. Nende elementide abil saabki selgitada, millal Linnutee tekkis ning kuidas see aja jooksul muutunud on.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!