18.11.2009 20:41

NASA saadab teele uue kosmoseteleskoobi

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee	Loe kommentaare (0) Samal teemal (0)

Siim Sepp

Skype:
siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

NASA saadab järgmisel kuul Maa orbiidile infrapuna-kosmoseteleskoobi, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks.

Teleskoop nimega Wide-field Infrared Survey Explorer (WISE) saadetakse orbiidile 9. detsembril. Teadlased usuvad, et uue teleskoobiga õnnestub neil avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid. Projekti maksumus on 320 miljonit dollarit, kirjutas Reuters.

Kuuekuulise missiooni vältel uurib teleskoop kogu Maad ümbritsevat Universumi ning seda vaid infrapunases spektriosas, mis on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetkiirgus.

„Me usume, et näeme kindlasti palju uusi asteroide, tähti ja galaktikaid,“ ütles Edward Wright California ülikoolist. „Ma oleksin tõepoolest üllatunud, kui meid ei ootaks üllatused. Usun, et näeme palju sellist, mida keegi ettegi ei osanud kujutada.“

Teleskoop on ümbritsetud tahke vesinikuga, mis tähendab, et teleskoop on jahutatud ülimadala temperatuurini. Seda on vaja seetõttu, et teleskoobist endast lähtuv infrapuna- ehk soojuskiirgus teleskoobi tööd segama ei hakkaks.

Teadlased usuvad, et WISE aitab neil avastada palju pruune kääbuseid, mis on nö läbikukkunud tähed. Nende mass ei ole piisavalt suur, et tähe sisemuses oleksid saanud käivituda termotuumareaktsioonid, mistõttu ei ole sellised tuhmid kääbustähed nähtava valguse spektriosas leitavad. Küll aga kiirgavad nad siiski piisavas koguses infrapunases spektriosas, et WISE nad üles leiaks.

Arvatavasti on pruunid kääbused Universumis isegi levinumad nö tavalistest tähtedest. Mõni neist võib isegi asuda Maale lähemal kui lähim teadaolev täht Proxima Centauri, mille kaugus Maast on umbes neli valgusaastat.

Sellele oletusele WISE, mille tundlikkus on 500 korda suurem eelmisest samalaadsest 1983. aastal läbi viidud infrapunauuringust, muu hulgas vastust otsima lähebki.

Samal teemal (0)
Kommentaarid (0)
Lisa kommentaar

Nimi:

E-post:

Kommentaar:

E-post avalik

13.03.2010 12:48

Kas Apollo-missioon magas Kuu peal vee olemasolu maha?

Apollo 15 missiooni käigus veetsid astronaudid David Scott ja James Irwin 1971. aastal Kuu pinnal kolm päeva, kuid Kuu varjas kiivalt oma saladust veel ligi 40 aastat.

05.03.2010 16:53

Mars Express uurib Marsi kuud

Mars Express möödus Marsi kuust Phobosest kõigest 67 kilomeetri kauguselt. See on esimene mitmest lähedasest möödalennust, mille käigus üritatakse Phobost paremini tundma õppida.

02.02.2010 13:51

Uus idee Kuu moodustumise kohta (2)

Enamik teadlasi on seisukohal, et Kuu moodustus Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tagajärjel Maa orbiidile paiskunud materjalist.

25.01.2010 12:39

USA ei tee asteroidide tõrjumiseks midagi

Ohtlikest asteroididest on räägitud päris palju ning isegi USA Kongress on andnud korralduse probleemiga tegeleda, kuid sellele vaatamata pole tehtud mitte midagi, selgus äsja avaldatud raportist.

14.01.2010 16:30

Väike eksoplaneet annab lootust uue Maa leidmiseks (2)

Teadlased avastasid väljaspool Päikesesüsteemi asuva planeedi, mille mass on vaid neli korda suurem Maa omast.

04.01.2010 13:06

Kas mehitatud kosmoselendude ajastu saab läbi?

Ekspertide arvates võib senise arengu jätkudes NASA mehitatud kosmoselendudele peagi joone alla tõmmata.

18.12.2009 21:45

Elu tekkeks on vaja veeauru

Elu tekkimise vältimatuks eelduseks Maal pole mitte ainult vedela vee, vaid ka veeauru olemasolu.

03.12.2009 21:55

Kuulus Marsi meteoriit taas vaatluse all

1996. aastal teadusmaailmas sensatsiooni tekitanud Marsi meteoriit on taas teadlaste tähelepanu pälvinud.

25.11.2009 10:56

Põrgata ise galaktikaid kokku

Uus veebikülg pakub igaühele võimaluse oma koduarvutist teaduse tegemisel abiks olla. Selleks tuleb kokku sobitada ülesvõtteid galaktikate kokkupõrgetest ning eristada tõelisi fotosid arvuti poolt tehtud simulatsioonidest.

16.11.2009 13:30

Kuul tõepoolest leidub vett

Kuul tõepoolest esineb vett, mis on väga hea uudis tulevaste kosmosemissioonide või Kuule rajatava baasi jaoks.

29.09.2009 14:51

NASA leidis Kuult ja Marsilt jääd

Neli ajakirja Science reedeses numbris avaldatud aruannet annavad tõestust vee, mis on küll külmunud olekus, esinemisest Kuul ja Marsil.

18.06.2009 16:02

Kuivade järvede leidumine Marsil leidis kinnitust

Orbitaaljaama kaamera pildistas Marsi pinnal asuvat pikka sügavat kanjonit koos randade jäänukitega, kus ilmselt leidus vett ka veel siis, kui planeet teadlaste varasemate hinnangute põhjal juba täiesti kuivanud oli.

17.04.2009 09:01

USA firma kavatseb 2016. aastal toota päikeseenergiat otse kosmosest

Juba tuleval kümnendil on kavas tagada USA California osariigi Fresno maakonna 250 000 majapidamise energiatarve kosmoses satelliitide abil toodetud elektriga.

27.01.2009 13:49

Kuidas tekkis Kuu

Vanima Kuult pärit tsirkoonikristalli vanuse määramine aitas teadlastel senisest täpsemalt määrata aega, mil Kuul moodustus tahke pind.

16.05.2008 14:25

Arvutitöötaja valutav selg ja kosmos: mis neid seob?

Õlad pinges loed sa hetkel seda lugu oma arvuti ees. Vaevalt mõtled sa kosmosele ja kaaluta olekule, kuigi just esimestest kosmoselendudest sai teaduses alguse uurimissuund, mis võib pakkuda leevendust tänapäeval aina enam levivale tervisehädale: arvutitöötaja selja- ja käevaludele.

03.01.2008 12:48

Mis juhtub asteroidist tabatud Eestiga

Dinosauruste väljasuremise üheks tõenäoliseks süüdlaseks peetakse 65 miljoni aasta tagust meteoriidiplahvatust. Mis juhtuks aga Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse Tallinna kesklinna?

18.02.2010 14:10

Mis hoiab väikseid asteroide koost lagunemast?

Taevakehad püsivad koos peamiselt tänu gravitatsioonijõududele. Gravitatsioon ei oma aga kuigi suurt rolli väikese massiga kehade korral.

27.01.2010 10:10

Elektrit hakatakse tootma ka kosmoses? (2)

Euroopa ettevõte tahab hakata kosmoses energiat tootma. Plaan näeb ette satelliitide orbiidile saatmist, mis seal energiat salvestaksid ning kogutu infrapunalaseri abil maapinnale saadaks.

22.01.2010 15:10

Visioonid aastaks 2020: astronoomia

Võtmeküsimuseks saab järgmise kümne aasta jooksul ilmselt tumeaine avastamine ja olemuse väljaselgitamine.

05.01.2010 13:58

Marsil esines vedelat vett seniarvatust hiljem (1)

Marss oli veel kolme miljardi aasta eest piisavalt soe, et tema pinnal said esineda vedela veega järved ja jõed.

23.12.2009 16:05

Kosmosejaama uus meeskond on viimasteks süstikuteks valmis

Teisipäeval jõudsid Rahvusvahelisse kosmosejaama kolm uut messkonnaliiget, kes liituvad 1. detsembrist alates kõigest kaheliikmeliseks jäänud meeskonnaga.

17.12.2009 23:48

Teadlased jälgivad kauge tähe hukku (1)

Päikese-sarnane täht on 550 miljoni valgusaasta kaugusel piltlikult öeldes oma surmakrampides visklemas ning astronoomidel on õnnestunud saada sedavõrd kaugest tähest hämmastavalt detailseid fotosid.

30.11.2009 13:28

USA liidripositsioon kosmoses kõigub (2)

USA varasem selge ülemvõim kosmoses on kadumas, kui muud riigid oma tegevust taevaavarustes üha laiendavad.

18.11.2009 20:41

NASA saadab teele uue kosmoseteleskoobi

NASA saadab järgmisel kuul Maa orbiidile infrapuna-kosmoseteleskoobi.

29.10.2009 11:03

Venemaa plaanib tuumajõul Marsile lennata (3)

Venemaa kosmoseagentuuri juht avaldas arvamust, et Venemaa peaks hakkama arendama tuumaenergiat kasutavaid kosmoselaevu, millega saaks inimese Marsile saata.

26.06.2009 13:11

Buzz Aldrin: NASA on valel teel

Buzz Aldrin on teine Kuu pinnale astunud inimene pärast Neil Armstrongi. 40 aastat hiljem on ta veendunud, et NASA on oma praeguste mehitatud kosmoselendude plaanidega valel teel.

28.05.2009 16:10

Rahvusvahelise kosmosejaama meeskond kahekordistub

Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) saab kolm uut elanikku, kuid erinevalt varasemast ei tähenda see vanadele olijatele lahkumist. Ka nemad jäävad veel mitmeks kuuks orbitaaljaama pardale, mis tähendab, et ISSi meeskond saab nüüdsest olema kuueliikmeline.

03.03.2009 15:41

Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava

Eesti tudengisatelliidi ehitajatel võib avaneda võimalus olla osalised töös, mis edu korral toob kaasa tõsise pöörde selles, kuidas tuleviku kosmoseaparaadid päikesesüsteemis ringi liiguvad.

15.07.2008 14:22

Eesti tudengid ehitavad kosmosesatelliiti

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile.

28.04.2008 10:22

Eesti pürib kosmosesse

Eesti oma satelliidid või Marsi-robot võivad jäädagi ulme valdkonnaks, kuid mitme Eesti teadusasutuse ühisprojekt EstSpacE on võtnud plaani viia Eesti taas kosmoseriikide sekka.

Vanemad (36)

Küsi teadlaselt

Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?

Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!

Esita küsimus Kõik

Doktoritööd

Kõik

Idee

Kõik

Veider teadus

Kõik