2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Päikesepurjed saavad tuult tiibadesse
07.02.2011 19:15

Päikesepurjed saavad tuult tiibadesse

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Scanpix

Kahel katsel õnnestus päikesepuri kosmoses edukalt lahti kerida ja näidata, et selle abil on võimalik planeetidevahelises ruumis liikuda.

Päikesepuri töötab päikesetuule abil ning võimaldab kosmosesõidukitel saavutada suure kiiruse ilma kütust kasutamata, kirjutas Nature News.

Eelmisel kuul avas  kergekaaluline kosmoseaparaat NanoSail-D maalähedasel orbiidil kümne ruutmeetri suuruse purje.

Mõned päevad hiljem teatas Jaapani kosmoseagentuur, et pikendab päikesepurjega kosmoseaparaadi IKAROS missiooni.

Arenguhüpe

USA teadlase Louis Friedmani sõnul viitavad need uudised väga olulisele tehnoloogilisele arengule ning julgustavad päikesepurjede arendust.

Päikesepuri võimaldab kosmosesõidukitel liikuda Päikesest lähtuvate osakeste tekitatud päikesetuule abil ning seetõttu ei vaja sellise purjega varustatud kosmosesõidukid kütust.

Erinevalt teistest tõukejõu tekitamiseks kütust kasutavatest meetoditest on päikesepurje energiaallikas piiramatu.

Tänu hõõrdumise puudumisele kosmoses suudavad päikesepurjed tekitada märkimisväärse tõukejõu ning teadlased loodavad, et neid saab tulevikus kasutada ka teiste planeetide või isegi tähtedeni jõudmiseks.

Erinevalt IKAROSest on NanoSail-D  loodud maalähedaseks kasutamiseks. Maalähedasel orbiidil liikudes kogub selle puri hoogu atmosfääri ülemistes kihtides.

Lähikuudel peaks NanoSail-D liikumine oluliselt aeglustuma, mille järel see langeb atmosfääri alumistesse kihtidesse ja põleb ära.

NASA inseneri Dean Alhorni sõnul võimaldab selline tehnoloogia tulevikus aeglustada oma missiooni lõpetanud satelliitide liikumist ning aidata neil orbiidilt lahkuda.

Jaapanlaste 200 ruutmeetri suurune päikesepuri on päikesetuule abil aidanud IKAROSel Veenuseni jõuda.

Kuigi see on  märkimisväärne saavutus, ei toimunud see ainult tänu päikesepurjele.

NASA inseneri John Westi sõnul saadeti IKAROS välja trajektoorilt, kust oleks ka ilma päikesepurjeta Veenuseni jõudnud. Samas suurendas päikesepuri tänu päikesetuulele kosmosesõiduki kiirendust.

Alhorni sõnul näitavad mõlemad missioonid, et päikesepurje kasutamine toimib ning insenerid on saanud koguda suure hulga andmeid, mis võimaldavad mõlemal kosmoseagentuuril arendustööd jätkata.

Alhorn kavandab uut 162 ruutmeetri suurust päikesepurje Feathersail, mis suudaks lennata maalähedasest orbiidist kaugemale.

Jaapanlased plaanivad pärast IKAROSt järgmisena ehitada viiekümne meetrise läbimõõduga purje, mis suudaks lennata Jupiteri ja sellega samal orbiidil tiirlevate Troojalaste rühma kuuluvate asteroidide juurde.

Järgmiseks päikesepurjeks võib aga olla USA ühiskondliku organisatsiooni Planetary Society  poolt loodav 32 ruutmeetri suurune LightSail-1, mille loomise eesmärk on näidata, et ka ainult päikesevalgust kasutades on võimalik kosmoseaparaat Maa orbiidist kaugemale saata.

Westi sõnul on tehnoloogia arenedes võimalik luua päikesepurjede abil Maa ja Päikese vahel liikuvad elektromagnetilisi purskeid, näiteks protuberantsi jälgivad kosmoseaparaadid, mis võimaldaksid ära hoida elektriliinide ja satelliitide kahjustusi.

Lisaks saaks päikesepurjeid kasutada sideühenduste ja aerofotode kvaliteedi paremaks muutmisel.

Järgmisel aastal stardib Indiast Tartu ja Tallinna tudengite ühistööna valminud satelliit, mille eesmärk on testida kosmoses soomlaste väljamõeldud elektrilise päikesepurje kerimismehhanismi.

Kui kunagi valmib samal põhimõttel pärispuri, siis oleks sellel pikkust 20 kilomeetrit ning purje pindalaks 100 ruutkilomeetrit. Kosmosesõiduki pardal oleks päikeseenergiat kasutav energiakahur, mis tekitaks purje juhtmekiududes mõnesajavatise võimsusega elektrivälja.

Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogiate töörühma juht Mart Noorma ütles, et elektriline päikesepuri on tema sõnul efektiivsem kui tavaline päikesepuri, saavutatavad kiirused päikesesüsteemis võivad seetõttu olla ka oluliselt suuremad, isegi kuni 100 kilomeetrit sekundis.

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus