25.08.2010 11:05
Päikesesüsteem on arvatust vanem
Sahara kõrbest leitud meteoriidi analüüsides õnnestus
täpsustada Päikesesüsteemi vanust ning saada uut infot selle tekke kohta.
Uutel andmetel on Päikesesüsteem 4,568 miljardit aastat
vana, seega 0,3 kuni 1,9 miljonit aastat seniarvatust vanem. Hinnang põhineb
Sahara kõrbest leitud kondriit-meteoriidis leiduvate plii-isotoopide analüüsil,
kirjutas Nature News.
Parandus on suhteliselt väikene, küll aga viitab analüüs,
et gaasi- ja tolmupilv, millest Päikesesüsteem tekkis, sisaldas seniarvatust
umbes poole rohkem rauaisotoopi numbriga 60.
Need rauakogused pärinevad lühikese elueaga
hiigeltähtedest, just neis tekib universumis leiduv raud.
Kui need tähed supernoovadena plahvatasid, siis andsid
nad ainet, millest tekkis Päikesesüsteem.
Enne Päikese teket toimusid supernoovade plahvatused, mis
ongi selgitus sellele, miks mõningaid keemilisi elemente leidub
Päikesesüsteemis just sellisel hulgal, sõnas ajakirjas Nature Geosciences
ilmunud artikli avaldanud uurimisrühma juht, Audrey Bouvier Arizona ülikoolist.
Astronoomid on seni kasutanud meteoriitide vanuse
määramiseks kahte erinevat metoodikat, mille tulemused paraku kokku ei
klappinud. Suurema usaldusväärsusega meetodi puhul vaadeldakse plii-isotoopide
207 ja 206 omavahelist suhet. Dateerimise täpsus on väiksem, kuid saadud
tulemus on suurema usaldusväärsusega.
Teise meetodi puhul vaadeldakse erinevate elementide
suhet, alumiiniumist magneesiumini. See meetod on täpsem, kuid selle abil
tehtud dateeringu järgi oli Päikesesüsteemi vanuseks pakutud miljon aastat
rohkem kui pliiisotoopide põhjal tehtud dateeringul.
Bouvier’ töörühm suutis kahe dateerimismetoodika
erinevused tasandada, viies plii põhjal tehtud dateeringu varasemaks.
Andrew Davis Chicago ülikoolist ütles, et tal on rõõm näha,
et kaks erinevat dateeringuskaalat on lõpuks klappima saadud. Kuid tema sõnul
on vaja uurida veel mitmeid kondriite, et veenduda, kas tulemused peavad paika
ning saada aru, miks varasemad plii-isotoopide põhjal tehtud dateeringud andsid
teise tulemuse.
Veel kuus aastat tagasi oli enamus astronoome arvamusel,
et meie Päikesesüsteem sündis suhteliselt eraldatud molekulidepilves. Tänaseks
päevaks on meteoriitidest leitud rauakogused üheselt viidanud sellele, et
Päikesesüsteemi sündi mõjutasid otseselt hiidtähed, õigupoolest nemad meie
tähesüsteemi kujundasidki.
Enne Päikesesüsteemi teket olid hiidtähed ümbritsetud
tolmust ja gaasipilvedest, nagu võib näha Orioni tähtkujus. Selles
päikeseudukogus kiirgasid hiidtähed tohutus koguses ultraviolettkiirgust, milles prootonite mõjul tekkis
gravitatsiooniline kollaps. Lõpptulemusena tekkis tiheneva pöörlemise tõttu
lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. See tõmbus niivõrd kokku, et
tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks
piisavalt kõrgeks, nüüd süttis prototäht tähena – Päikesena.
Kui prototähe naabruses asunud hiidtähed supernoovadena
plahvatasid, saabus neilt Päikesesüsteemi terve rida elemente, näiteks rohkelt
rauda.