25.11.2009 10:56

Põrgata ise galaktikaid kokku

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Uus veebikülg pakub igaühele võimaluse oma koduarvutist teaduse tegemisel abiks olla. Selleks tuleb kokku sobitada ülesvõtteid galaktikate kokkupõrgetest ning eristada tõelisi fotosid arvuti poolt tehtud simulatsioonidest.

Galaktikate kokkupõrgete tulemusena on ilmaruumis olemas väga erineva kujuga galaktikaid: spiraalseid, millel on pikad väljaulatuvad sabad ning selliseid, mis meenutavad tähtedest koosnevaid kerasid.

Üllataval kombel suudab inimene olla arvutist oluliselt edukam, kui on vaja omavahel sobitada tõelisi galaktikate kokkupõrkekujutisi ja eristada simulaatori looduid.

Oxfordi ülikool Suurbritanniast ja USA George Masoni ülikool avasid veebilehe Galaxy Zoo Mergers, milles kasutajale kuvatakse üheksa ülesvõtet. Esmalt keskele reaalne foto galaktikate ühinemisest ning selle ümber kaheksa juhuslikku ülesvõtet, millega tuleks täita ülejäänud ruudud.Ülesandeks on välja sõeluda kõige paremini sobivad kujutised.

Oxfordi ülikooli füüsik Chris Lintott ütles, et selle tegevuse käigus sõeluvad kasutajad tegelikult välja tegurid, mille tõttu on meid ümbritsevas universumis galaktikad just sellised. Lisaks saab keskkonna kasutaja muidugi veidi mängurõõmu.

Õigete kujutiste väljavalimisele lisaks on võimalik määrata valikusse vähem või rohkem tähti, galaktikaid keerata, et saavutada lõpuks see kujutis, mida me universumis näeme.

Pole vaja olla asjatundja

Veebileht on edasiarendus nn igamehe teadusprojektist Galaxy Zoo, mille veerand miljonit kasutajat tegelevad erinevate galaktikate liigitamisega. Ka selles tegevuses on inimene arvutist oluliselt edukam.

George Masoni ülikooli arvutiteaduse osakonna astronoom John Wallin ütles, et kogemused on näidanud, et galaktikate määratlemiseks ei pea ilmtingimata olema selle valdkonna ekspert. Pigem vastupidi, asjatundmatud saavad selle tööga isegi paremini hakkama.

Galaktikate ühinemisi uurival veebilehel on umbes 3000 ülesvõtet tõepoolest ühinevatest galaktikatest, mille määratlemisel on abiks olnud Galaxy Zoo projektis osalejad. Lisaks on kasutada värskeid Hubble kosmoseteleskoobi tehtud fotosid.

Järgmisena on kavas võtta ette küsimus, mis eelnes kokkupõrkele ja mis saab pärast seda. Põhimõtteliselt on see justkui autoavariist tehtud filmi kaader-kaadri haaval analüüsimine.

Galaktikate ühinemised kestavad miljoneid aastaid ning meie osaks on näha vaid üht viivu selles protsessis. Simulatsioonid aga võimaldavad neid protsesse arvutis läbi mängida.

Ühtlasi on siin projektis ka võimalus heita pilk meie kodugalaktika tulevikku, sest kauges tulevikus seisab ees meie Linnutee ja meist 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel asuva naabergalaktika Andromeeda ühinemine.

Vaata lisaks Galaxy Zoo Merger veebilehte mergers.galaxyzoo.org

 

NASA 13.03.2010 12:48

Kas Apollo-missioon magas Kuu peal vee olemasolu maha?

Apollo 15 missiooni käigus veetsid astronaudid David Scott ja James Irwin 1971. aastal Kuu pinnal kolm päeva, kuid Kuu varjas kiivalt oma saladust veel ligi 40 aastat.

05.03.2010 16:53

Mars Express uurib Marsi kuud

Mars Express möödus Marsi kuust Phobosest kõigest 67 kilomeetri kauguselt. See on esimene mitmest lähedasest möödalennust, mille käigus üritatakse Phobost paremini tundma õppida.

02.02.2010 13:51

Uus idee Kuu moodustumise kohta (2)

Enamik teadlasi on seisukohal, et Kuu moodustus Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tagajärjel Maa orbiidile paiskunud materjalist.

25.01.2010 12:39

USA ei tee asteroidide tõrjumiseks midagi

Ohtlikest asteroididest on räägitud päris palju ning isegi USA Kongress on andnud korralduse probleemiga tegeleda, kuid sellele vaatamata pole tehtud mitte midagi, selgus äsja avaldatud raportist.

14.01.2010 16:30

Väike eksoplaneet annab lootust uue Maa leidmiseks (2)

Teadlased avastasid väljaspool Päikesesüsteemi asuva planeedi, mille mass on vaid neli korda suurem Maa omast.

04.01.2010 13:06

Kas mehitatud kosmoselendude ajastu saab läbi?

Ekspertide arvates võib senise arengu jätkudes NASA mehitatud kosmoselendudele peagi joone alla tõmmata.

18.12.2009 21:45

Elu tekkeks on vaja veeauru

Elu tekkimise vältimatuks eelduseks Maal pole mitte ainult vedela vee, vaid ka veeauru olemasolu.

03.12.2009 21:55

Kuulus Marsi meteoriit taas vaatluse all

1996. aastal teadusmaailmas sensatsiooni tekitanud Marsi meteoriit on taas teadlaste tähelepanu pälvinud.

25.11.2009 10:56

Põrgata ise galaktikaid kokku

Uus veebikülg pakub igaühele võimaluse oma koduarvutist teaduse tegemisel abiks olla. Selleks tuleb kokku sobitada ülesvõtteid galaktikate kokkupõrgetest ning eristada tõelisi fotosid arvuti poolt tehtud simulatsioonidest.

16.11.2009 13:30

Kuul tõepoolest leidub vett

Kuul tõepoolest esineb vett, mis on väga hea uudis tulevaste kosmosemissioonide või Kuule rajatava baasi jaoks.

29.09.2009 14:51

NASA leidis Kuult ja Marsilt jääd

Neli ajakirja Science reedeses numbris avaldatud aruannet annavad tõestust vee, mis on küll külmunud olekus, esinemisest Kuul ja Marsil.

18.06.2009 16:02

Kuivade järvede leidumine Marsil leidis kinnitust

Orbitaaljaama kaamera pildistas Marsi pinnal asuvat pikka sügavat kanjonit koos randade jäänukitega, kus ilmselt leidus vett ka veel siis, kui planeet teadlaste varasemate hinnangute põhjal juba täiesti kuivanud oli.

17.04.2009 09:01

USA firma kavatseb 2016. aastal toota päikeseenergiat otse kosmosest

Juba tuleval kümnendil on kavas tagada USA California osariigi Fresno maakonna 250 000 majapidamise energiatarve kosmoses satelliitide abil toodetud elektriga.

27.01.2009 13:49

Kuidas tekkis Kuu

Vanima Kuult pärit tsirkoonikristalli vanuse määramine aitas teadlastel senisest täpsemalt määrata aega, mil Kuul moodustus tahke pind.

16.05.2008 14:25

Arvutitöötaja valutav selg ja kosmos: mis neid seob?

Õlad pinges loed sa hetkel seda lugu oma arvuti ees. Vaevalt mõtled sa kosmosele ja kaaluta olekule, kuigi just esimestest kosmoselendudest sai teaduses alguse uurimissuund, mis võib pakkuda leevendust tänapäeval aina enam levivale tervisehädale: arvutitöötaja selja- ja käevaludele.

03.01.2008 12:48

Mis juhtub asteroidist tabatud Eestiga

Dinosauruste väljasuremise üheks tõenäoliseks süüdlaseks peetakse 65 miljoni aasta tagust meteoriidiplahvatust. Mis juhtuks aga Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse Tallinna kesklinna?

JAXA 18.02.2010 14:10

Mis hoiab väikseid asteroide koost lagunemast?

Taevakehad püsivad koos peamiselt tänu gravitatsioonijõududele. Gravitatsioon ei oma aga kuigi suurt rolli väikese massiga kehade korral.

27.01.2010 10:10

Elektrit hakatakse tootma ka kosmoses? (2)

Euroopa ettevõte tahab hakata kosmoses energiat tootma. Plaan näeb ette satelliitide orbiidile saatmist, mis seal energiat salvestaksid ning kogutu infrapunalaseri abil maapinnale saadaks.

22.01.2010 15:10

Visioonid aastaks 2020: astronoomia

Võtmeküsimuseks saab järgmise kümne aasta jooksul ilmselt tumeaine avastamine ja olemuse väljaselgitamine.

05.01.2010 13:58

Marsil esines vedelat vett seniarvatust hiljem (1)

Marss oli veel kolme miljardi aasta eest piisavalt soe, et tema pinnal said esineda vedela veega järved ja jõed.

23.12.2009 16:05

Kosmosejaama uus meeskond on viimasteks süstikuteks valmis

Teisipäeval jõudsid Rahvusvahelisse kosmosejaama kolm uut messkonnaliiget, kes liituvad 1. detsembrist alates kõigest kaheliikmeliseks jäänud meeskonnaga.

17.12.2009 23:48

Teadlased jälgivad kauge tähe hukku (1)

Päikese-sarnane täht on 550 miljoni valgusaasta kaugusel piltlikult öeldes oma surmakrampides visklemas ning astronoomidel on õnnestunud saada sedavõrd kaugest tähest hämmastavalt detailseid fotosid.

30.11.2009 13:28

USA liidripositsioon kosmoses kõigub (2)

USA varasem selge ülemvõim kosmoses on kadumas, kui muud riigid oma tegevust taevaavarustes üha laiendavad.

18.11.2009 20:41

NASA saadab teele uue kosmoseteleskoobi

NASA saadab järgmisel kuul Maa orbiidile infrapuna-kosmoseteleskoobi.

29.10.2009 11:03

Venemaa plaanib tuumajõul Marsile lennata (3)

Venemaa kosmoseagentuuri juht avaldas arvamust, et Venemaa peaks hakkama arendama tuumaenergiat kasutavaid kosmoselaevu, millega saaks inimese Marsile saata.

26.06.2009 13:11

Buzz Aldrin: NASA on valel teel

Buzz Aldrin on teine Kuu pinnale astunud inimene pärast Neil Armstrongi. 40 aastat hiljem on ta veendunud, et NASA on oma praeguste mehitatud kosmoselendude plaanidega valel teel.

28.05.2009 16:10

Rahvusvahelise kosmosejaama meeskond kahekordistub

Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) saab kolm uut elanikku, kuid erinevalt varasemast ei tähenda see vanadele olijatele lahkumist. Ka nemad jäävad veel mitmeks kuuks orbitaaljaama pardale, mis tähendab, et ISSi meeskond saab nüüdsest olema kuueliikmeline.

03.03.2009 15:41

Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava

Eesti tudengisatelliidi ehitajatel võib avaneda võimalus olla osalised töös, mis edu korral toob kaasa tõsise pöörde selles, kuidas tuleviku kosmoseaparaadid päikesesüsteemis ringi liiguvad.

15.07.2008 14:22

Eesti tudengid ehitavad kosmosesatelliiti

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile.

28.04.2008 10:22

Eesti pürib kosmosesse

Eesti oma satelliidid või Marsi-robot võivad jäädagi ulme valdkonnaks, kuid mitme Eesti teadusasutuse ühisprojekt EstSpacE on võtnud plaani viia Eesti taas kosmoseriikide sekka.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus