Robotkirurgia aitab putitada rikki läinud satelliite

Tagasi

Edasi

Foto: NASA

Teadlased arendavad tehnoloogiat, mis võimaldaks tulevikus robotitel satelliite remontida kosmoses.

Meditsiiniroboteid arendavad insenerid on pööranud pilgud kosmose suunas, et aidata NASAl luua tehnoloogiaid, mis võimaldaksid uuesti töökorda seada hinnalisi satelliite, millel on tekkinud tehnilised probleemid või mille kütus on otsakorral.

Parandustöödeks inimeste kosmosesse saatmine oleks kulukas, ohtlik ning kaugematel orbiitidel liikuvate satelliitide puhul tõenäoliselt ka võimatu. Teadlaste sõnul võibki satelliitide päästmisel olla alternatiiviks kaugjuhitavad robotid.

Lääne-Virginia ülikooli juhitavas uuringus osalevad Johns Hopkinsi ülikooli teadlased demonstreerisid NASA Goddardi kosmosekeskuses, kuidas on võimalik modifitseeritud da Vinci nimelise juhtimiskonsooli abil oskuslikult juhtida tööstuslikku robotit. Sama tüüpi konsoole kasutatakse operatsioonirobotite juhtimiseks vähi- ja südamehaigete opereerimisel.

Robotit võimaldab juhtida konsooli kolmemõõtmelist pilti edastav nägemisseade. Samuti edastab konsool operaatorile tagasisidet roboti puudutuste kohta.

Inseneride sõnul on eesmärgiks kohandada roboti juhtimise strateegiaid, et aidata NASAl läbi viia satelliitide kaugjuhitavaid "parandamisoperatsioone".

"Me kasutame oma meditsiiniliste robotitega saadud kogemusi ning üritame neid rakendada osadel NASA planeeritavatel satelliitide kosmoses parandamise ja kütusega varustamise missioonidel, milles osaleksid kaugjuhitavad robotid," selgitas projektis osalev mehaanikainsener Louis Whitcomb.

Ühe eesmärgina on teadlasterühm töötanud selle kallal, et panna kaugjuhitav robot lõikama plastikust isoleerpaela, millega on fikseeritud satelliidi soojusisolatsiooni kate. Robot peab suutma teibi õigest kohast läbi lõigata ning vabastama satelliidi tankimisava seda katvast isolatsioonimaterjalist.

Peagi on kavas seda protseduuri katsetada, pannes Johns Hopkinsi instituudis asuva operaatori kaugteel juhtima robotit, mis lõikaks teipi Lääne-Virginia ülikoolis. Näiteks Kuu ümber tiirleva satelliidi puhul on sama ülesanne aga oluliselt keerulisem, sest suure vahemaa tõttu jõuab operaatorilt saadud käsklus robotini märkimisväärse ajanihkega. Hetkel arendavad teadlased seda ajanihet kompenseerivat tehnoloogiat.

"Pikemas perspektiivis on meie eesmärgiks jõuda näiteks satelliite tankivate kosmoserobotiteni, mida on võimalik juhtida suvalisest asukohast," täpsustas uurimisrühma liige Jonathan Bohren. "Õnnestumisel saaks paljude satelliitide eluiga pikendada."

Satelliitide ehitamine ja orbiidile saatmine maksab miljoneid või isegi miljardeid eurosid. Kui õnnestub luua mõistliku maksumusega satelliitide hooldus- ja remondisüsteem, ei tuleks enam loobuda paljudest potentsiaalselt kasutuskõlblikest satelliitidest.

Muuhulgas aitaks see vähendada töötavaid satelliite ja kosmosesõidukeid ohustava orbiidil tiirleva prügi hulka. USA rahvusliku uurimisnõukogu eelmise aasta raport hindas väga suureks ohu, et kosmoseprügi võib hävitada satelliite ja vigastada kosmoselaevu. Arvutimudelid näitavad, et orbiidil tiirlevat rämpsu on juba nii palju, et see hakkab omavahel kokku põrkuma, nii tekib veel rohkem prahti.

• Tweet