2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest
13.12.2010 11:21

Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Saturni rõngaste päritolu on teadlasi huvitanud alates 17. sajandi keskpaigast, mil rõngad avastati.

Ükski varasem hüpotees ei paku selgitust küsimusele, miks rõngaid moodustavad üksikosad, mille suurus varieerub raheteradest väikeste rahnudeni, koosnevad ligi 90-95% ulatuses jääst. Kui Saturni orbiidil oleks lagunenud kuu, nagu mõned astronoomid on pakkunud, siis peaks rõngaste koostisest pool olema jää ja pool kivimid, sest selline on enamuse päikesest nii kaugel asuvate kuude koostis.

USAs Colorados asuva Southwesti uurimisinstituudi planeediteadlane Robin Canup on tulnud välja uue teooriaga, mis ilmus eile ajakirja Nature võrguväljaandes.

Detailsete arvutisimulatsioonide abil selgitab ta, miks rõngaste jääsisaldus nii suur on ning heidab valgust mõnede Saturni väiksemate kuude veidratele omadustele.

Vägivaldne minevik

Kui planeet enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi päikesesüsteemi tekkides kokku sulandus, siis ümbritses seda keerlev gaasiketas, kus oli mitu umbes Titaani suurust kuud. Titaan on Saturni suurim säilinud kaaslane, Maa kuust umbes poole suurem.

Gravitatsioonilised vastasmõjud gaasiga põhjustasid kuude orbiitide kokkutõmbumise, mille tagajärjel kuud lõpuks planeediga kokku põrkasid.

Enne kokkupõrget venitasid ja surusid neid kokku Saturni gravitatsiooni poolt tekitatud tohutud loodejõud, mis kiskusid kuude küljest lahti suurema osa jääst. Teised kuud korjasid selle jää gravitatsiooni abil kokku, kuid lõpuks venitati ja suruti ka neid kokku ning neile langes osaks eelnevate kuude saatus.

Canup väidab, et tänapäevase rõngaste süsteemi näol on tegemist viimasena Saturni tohutu gravitatsiooni ohvriks langenud kuu jäänustega.

See kuu oli põhimõtteliselt kivist tuumaga tohutu jääkuul. Kui selle kuu jäärikas pealispind oli tükkidena lahti kistud, liikus tuum edasi ja kadus allapoole Saturni pilvepiiri.

Viimase hukatusele määratud kuu killud, millede läbimõõt oli algselt üks kuni 50 kilomeetrit, moodustasid jäise rõngaste süsteemi, mille mass oli tänaste rõngaste omast umbes tuhat korda suurem.

Järgneva 4,5 miljardi aasta jooksul toimus nende suurte kamakate vahel loendamatu hulk kokkupõrkeid, mille tulemusena  moodustusid palju väiksemad rõnga osakesed, mis tänasel päeval Saturni orbiidil tiirlevad.

Canupi sõnul on praegu rõngaste süsteemis esinev kivine aine tõenäoliselt rõngaste jäiste osakeste ning asteroidide ja komeetide vahel toimunud kokkupõrgetest tekkinud praht, mille on kokku korjanud planeedi tohutu gravitatsiooniväli.

Uus hüpotees selgitab ka seda, kuidas võisid tekkida Saturni kuud, mis tiirlevad kohe tänase rõngaste süsteemi vahetus läheduses.

Aja jooksul rõngaste läbimõõt suurenes ning nende äärealadel tiirlevad jäätükid sattusid Saturnist juba nii kaugele, et lõpuks olid vahemaad nii suured, et nende omavaheline külgetõmme ületas planeedi loodejõud, mis üritasid neid lahus hoida. Saturni orbiidil tiirutava kosmosesondi Cassini vaatlusandmetel jätkub see protsess ka praegu.

Canupi sõnul selgitavad avastused eriti hästi seda, miks Saturni kaaslane Tethys koosneb peaaegu täielikult jääst.

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus