02.06.2011 09:39
Surnud galaktikad ei olegi nii väga surnud
USA Michigani ülikooli astronoomid uurisid vanu
galaktikaid ning avastasid oma üllatuseks, et seal ikkagi moodustub uusi tähti.
Michigani ülikooli teadur Alyson Ford ja
astronoomiaprofessor Joel Bregman esitlesid oma avastusi Kanada
astronoomiaühingu koosolekul, kirjutas Science Daily.
Nad nägid kosmoseteleskoobi Hubble abil üksikuid noori
tähti ja täheparvi neljas umbes 40 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas
galaktikas (üks valgusaasta on umbes 9, 47 triljonit kilomeetrit).
Fordi sõnul pidasid astronoomid neid galaktikaid tänaseni
surnuiks, kus tähtede moodustumine on ammu lõppenud, kuid nüüd selgus, et need
galaktikad on ikkagi elus ja seal moodustub vahel harva uusi tähti.
Üldjuhul on galaktikaid kahte tüüpi - spiraalgalaktikad,
nagu näiteks Linnutee, ja elliptilised galaktikad.
Spiraalgalaktikate tähed paiknevad kettas, mis sisaldab
ka külma tihedat gaasi, millest moodustuvad regulaarselt uued tähed. Peaaegu
kõik elliptiliste galaktikate tähed seevastu on jällegi miljardeid aastaid
vanad. Nendes galaktikates on tähti, mis tiirlevad kaootiliselt nagu mesilased
ümber mesitaru.
Elliptilistes galaktikates on vähe külma gaasi, või pole
seda üldse, ning siiani arvati, et tähti seal enam ei teki.
Fordi sõnul on astronoomid tähtede tekkimist siiani
uurinud kogu elliptilisest galaktikast tulevat valgust korraga vaadeldes, sest
üksikuid tähti pole üldjuhul eraldi näha.
Ford ja Bregman aga teevad kosmoseteleskoobi Hubble abil
tundlikke ultraviolettpilte, mis võimaldab üksikuid tähti näha. Selle meetodiga
saab jälgida täheteket isegi siis, kui kord saja tuhande aasta jooksul tekib
üks uus täht.
Linnuteel tekivad tähed tavaliselt kümne kuni saja
tuhandeste kooslustena. Elliptilistes galaktikates on aga teistsugused
tingimused, sest seal puudub külmast materjalist ketas, millest tähed tekkida
saaksid.
Fordi sõnul olid nad osade taevakehade värvist piltidel
segadusse aetud, kuid lõpuks nad taipasid, et need peavad olema täheparved, mis
tähendab, et suurem osa tähtedest tekib kooslusena.
Fordi ja Bregmani jaoks toimus läbimurre siis, kui nad
vaatlesid tavalist elliptilist galaktikat Messier 105, mis asub 34 miljoni
valgusaasta kaugusel Lõvi tähtkujus.
Kuigi Messier 105 puhul polnud tähtede tekkimist varem
märgatud, õnnestus Fordil ja Bregmanil näha väheseid heledaid väga siniseid
tähti, mis sarnanesid üksikule Päikesest 10-20 korda suurema massiga tähele.
Lisaks sellele õnnestus neil näha objekte, mis ei ole
üksiku tähe jaoks piisavalt sinised, vaid on seega hoopis täheparved. Nende
täheparvede põhjal võib Fordi ja Bregmani sõnul järeldada, et selles galaktikas
tekib keskmiselt üks uus päike kümne tuhande aasta jooksul ning tegemist on
pideva protsessi, mitte ühekordse tähetekke purskega.
Fordi ja Bregmani avastus tekitab uusi mõistatusi,
näiteks kust pärineb gaas, millest tähed moodustavad.