2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Suurt Pauku pole olnudki?
23.09.2013 13:54

Suurt Pauku pole olnudki?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (24)
Samal teemal (5)

Senine teooria universumi tekkimise kohta on kahtluse alla seatud. Meie universum sündis hiiglasliku neljamõõtmelise tähe mustaks auguks kokkukukkumisel laialilennanud materjalist.

Kanada Waterloo ülikooli teoreetilised füüsikud on pakkunud välja uued arvutused, mis heidavad väljakutse senisele üldtunnustatud nn Suure Paugu teooriale.

Selle kohta, kuidas universum 13,7 miljardi aasta eest tekkis pole olemas mingeid otseseid tõendeid. Keegi seda sündmust pealt ei näinud – näiteks planeedil Maa on vanust 4,5 miljardit aastat, Päikesel 4,6 miljardit. Maapealne elu esimeste rakkude kujul tekkis veel umbes miljard aastat hiljem. Anatoomilises mõttes tänapäevasest inimesest võib rääkida kõigest viimase 200 000 aasta jooksul.

Ainsaks märgiks nende üliammuste sündmuste kohta on kõikjal universumis leiduv kosmiline jääkkiirgus, mida uurides püüavad teadlased aru saada, mis juhtus universumi olemasolu esimestel hetkedel.

Siiani on universumi teket seletatud Suure Pauguga, mille algtõukeks oli ülitihe punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur, niinimetatud singulaarsus. Kas enne seda oli ka midagi või mitte, selle koha pole midagi teada.

Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Piret Kuusk ütleb, et Suur Pauk pole olemasolevate teooriatega kirjeldatav, põhjuseks asjaolu, et mateeria tihedus oli lõpmatult suur, mis on selgelt mittefüüsikaline eeldus.

Just sellest ebakohast Suure Paugu teoorias Kanada füüsikud lähtuvadki. Ühtlasi on nende sõnul veider, et universumi temperatuur on selle kõigis piirkondades peaaegu ühtlane. Nende arvutuste kohaselt on universumi sünnist möödas liiga vähe aega, teisisõnu - 13,7 miljardi aastaga poleks selline temperatuuride ühtlustumine saanud tekkida.

Selle küsimuse selgitamiseks on osa teadlasi pakkunud välja, et universum pidi mingil hetkel paisuma valguse kiirusest kiiremini, aga ka sel seletusel on oma vead.

Tohutu paisumine

Singulaarsust füüsikud Suure Paugu teooriaga seletada ei oska. Kuuse sõnul kasutatakse sellele ülitihedale hetkele järgnenud sündmuste kirjeldamiseks Albert Einsteini võrrandeid. Universumi tekke ülilühikest algosa, ajavahemikku ajaskaalal 10 astmes -44 sekundit kuni 10 astmes -37 sekundit seletab de Sitteri lahend. Universum paisus selle ülilühikese ajavahemiku jooksul eksponentsiaalselt ning jõudis paisuda 10 astmes 27 korda. Edasise rahulikuma paisumise perioodi kirjeldamiseks kasutatakse Friedmanni lahendit.

“Kuivõrd nende lahendite kokkuühendamisel on teatud probleeme, siis on mitmed teoreetilised füüsikud, nende seas ka Roger Penrose Suure Paugu teooria vastu ning otsivad võimalusi välja arvutada selline kosmoloogiline mudel, mis neid lahendeid ei sisaldaks,” ütles Kuusk.

Just sellised arvutused avaldasid Waterloo ülikooli teoreetilised füüsikud võrguajakirjas arXiv. Õigupoolest juhivad nad tähelepanu juba 2000. aastal Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli füüsikuterühma poolt väljapakutud teooriale.

Selle sisuks on, et meie kolmemõõtmeline universum on membraan ehk braan, mis hõljub suuremas neljamõõtmelises universumis. Sellest arusaamiseks võib pilti veidi lihtsustada – võib ette kujutada kahemõõtmelist pinda, näiteks paberilehte hõljumas kolmemõõtmelises ruumis.

Selles neljamõõtmelises suures universumis on neljamõõtmelised tähed, mis sarnaselt meie universumi kolmemõõtmelistele tähtedele plahvatavad oma elupäevade lõpus supernoovadena, paisates väliskihi laiali. Tähe tuum kukub lõpuks musta auguna kokku.

Mustade aukude servas arvatakse asuvat nn sündmuste horisont – musta augu näiv piir, mida nimetatakse ka lõkspinnaks. Aine ja valgus, mis jääb selle piiri taha ei pääse eales välja.

Kui meie universumis on mustade aukude sündmuste horisont kahemõõtmeline pind, siis neljamõõtmelise universumi musta augu sündmuste horisont on kolmemõõtmeline.

Just see neljamõõtmelise tähe mustaks auguks kokkukukkumise järel sündmuste horisondist väljapoole jäänud kolmemõõtmeline braan ongi meie universum, mis tasapisi paisub.

Kuuse sõnul on braan selles arvutuskäigus Suure Paugu rollis, kuid Suure Paugu teooria suurim küsimärk – lõpmata suur mateeria tihedus jääb nende arvutuste kohaselt juba musta augu sisse lõkspinna taha. Samuti pole sellise mudeli kohaselt olemas inflatsiooniperioodi – ülikiiret paisumist universumi esimesse sekundisse jääval ülilühikesel ajavahemikul.

Siiski pole universumi tekkimist selgitav uus mudel puudusteta. Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Planck on mõõtnud kosmilist jääkkiirgust ja selle väikesi temperatuurikõikumisi. Suure Paugu teooria arvutustega selle jääkkiirguse temperatuurikõikumised klapivad. Uue mudeliga tuleb aga erinevus sisse.

“Sellest mudelist arvutatud kosmilise jääkkiirguse omadused pole täpses kooskõlas Plancki vaatlusandmetega, vaid erinevad nendest 4 protsenti. Seega oma esialgsel kujul pole uus mudel vastuvõetav. Pole ka selgust, kas teda õnnestub vaatlusandmetega rahuldaval viisil sobitada,” märkis Kuusk.     
23.09.2013 17:05
x

Milleks see neljas mõõde. Tavalisest tähest tekkinud tavaline must auk sobib suurepäraselt. Kontrolligu kes ei usu, meie universum on täpselt see mida näeb musta auku kukkuja sest aeg ja ruum seal väändub just selliseks. Ei osata näha oma nina all lihtsaid lahendusi ja otsitakse eksootikat ja ei saada ka aru et välise vaatleja lahendus erineb kardinaalselt sisemise vaatleja lahendusest. See mis väljast paistab musta auguna paistab seest universumina.

Lisa kommentaar
23.09.2013 17:12
Mitte, et ma

väidaksin end teksti tuuma mõistvat, aga lõik:
"Universumi tekke ülilühikest algosa, ajavahemikku ajaskaalal 10 astmes -44 sekundit kuni 10 astmes -37 sekundit seletab de Sitteri lahend. Universum paisus selle ülilühikese ajavahemiku jooksul eksponentsiaalselt ning jõudis paisuda 1027 korda"
tekitab küll küsimuse, et kas Universumi paisumine ei peaks olema mitte 1027 vaid 10 ASTMES 27 korda?

Lisa kommentaar
23.09.2013 18:31
nb

hmm... kolmemõõtmeline objekt neljamõõtmelises ruumis... Võrdlus et paberileht on nagu kahemõõtmeline objekt kolmemõõtmelises ruumis pole päris korrektne. Paberileht on siiski kolmemõõtmeline olgugi et kolmas mõõde(paksus) on tavapärases tähenduses väga väike(kuigi mõnes muus kontekstis vägagi suur). Sisulisel mahutaks kolmemõõtmeline ruum lõpmatul arvul kahemõõtmelisi objekte. Kusjuures nende kahemõõtmeliste objektide tajumisega oleks lood päris huvitavad. Kuna neil pole ruumala, siis tänapäeva füüsika mõistes pole neil ka massi, seega isegi taskulambiga peale näidates lükkaks valgus nad liikuma. Kui pole massi, siis koosneks need objektid nagu "mitte millestki" jne. Ühesõnaga väga palju küsitavusi ja täpselt sama lugu oleks kolmemõõtmelise objektiga neljamõõtmelises ruumis. Kui mõõtmeid üldse rohkem kui kolm on, siis pigem on see niipidi, et inimene ei suuda lihtsalt rohkem tajuda, aga need on olemas alati ja igal pool ;)

Lisa kommentaar
23.09.2013 18:41
jr

Suht old news! !!

Lisa kommentaar
23.09.2013 19:02
Mati

Pauk ikka oli, minu arust.
Nüüd on siis üks uut tüüpi mehanism välja pakutud.
Ja see singulaarsus. Kõiketeadjad loevad internetti ja muudkui kirjutavad, et musta augu sees on singulaarsus. Ehk siis ilus sõna nende jaoks.

Lisa kommentaar
23.09.2013 19:45
Klõbistaja

Mina olen paljudest kohtadest lugenud, et nn inflatsioonilise paisumise perioodil toimud Universumi suurenemine 10 astmes 50 korda. Siin on arvuks 10 astmes 27. Kumb siis õigem on? Valgusekiirust ületavas paisumises ju pole miskit imelikku. Kui Hawking ei näe siin vastuolu, siis pole vist erilist põhjust ka teistel seda kahtluse alla seada. Aga noh, alternatiivseid hüpoteese peab ikka ka esitama. Nende ühiseks omaduseks on see, et nad ei klapi hästi vaatlustega. Seni vähemalt.

Lisa kommentaar
23.09.2013 20:06
TMT

Aga kui ei olnudki pauku,universum lihtsalt on.Miks ta peaks tekkima?

Lisa kommentaar
23.09.2013 20:35
hullus kuubis

"Meie universum sündis hiiglasliku neljamõõtmelise tähe mustaks auguks kokkukukkumisel laialilennanud materjalist."
Ei, meie universum sündis hoopis hiiglasliku viiemõõtmelise tähe mustaks auguks kokkukukkumisel laialilennanud materjalist.
Ei, meie universum sündis hoopis hiiglasliku kuuemõõtmelise tähe mustaks auguks kokkukukkumisel laialilennanud materjalist.
Ei, meie universum sündis hoopis hiiglasliku seitsmemõõtmelise tähe mustaks auguks kokkukukkumisel laialilennanud materjalist.
Ei ...

Lisa kommentaar
23.09.2013 21:38
Mart

ei ole küll ässitaja, aga kust need neljamõõtmelised tähed omakorda pärinevad? sellest vist viisakas seltskonnas ei räägita.

Lisa kommentaar
23.09.2013 22:24
yxmees

Võis ju ka olla 5 mõõtmeline, või 6. Või rohkema, kuskilt on silma jäänud et teoreetiliselt saab olemas olla 11 mõõdet. Ja pärinevad ilmselgelt väljastpoolt meie 3 mõõtmelist universumit. See täheteema on järjekordne teooria aga kõik, mis toimub väljaspool meie universumit, on juba oma olemuselt seletamatu, me ei saa ette kujutada või seletada rohkemaid või vähemaid mõõtmeid, mis meie universumis on.

ei ole küll ässitaja, aga kust need neljamõõtmelised tähed omakorda pärinevad? sellest vist viisakas seltskonnas ei räägita.

Lisa kommentaar
24.09.2013 08:58
Jan

Ma arvan, et ka Universum toimib samamoodi nagu arvutid - kas on impulss või ei ole.
13,7 miljardit aastat tagasi oli 0 ehk impulssi polnud ja praegune aeg on 1.
Tõenäoliselt on selline "lainetamine" ühest olekust teise kestnud korduvalt.
On ju teada, et vaakumis tühjus ei ole tegelikult päris tühi ja tühjast kohast võib tekkida energia, kui aine ja antiaine kokku saavad.
Pealegi klapib selline teooria Mandelbroti "jumaliku valemiga"

Lisa kommentaar
24.09.2013 09:55
infoks

http://www.urantia.org/et/urantia-raamat/57-kiri-urantia-paritolu

Lisa kommentaar
24.09.2013 12:25
...

Minu teooria sellest teooriast - Paradoks. Energia jäävuse seadust arvestades (valemid), on arvutuslikult tõestatud, et energia jäävuse seadus ei kehti (saame lisaenergiat neljandast mõõtmest paisumise näol).

Lisa kommentaar
25.09.2013 09:26
v

Ühes huvitavas raamatus Jutuajamised Jumalaga (esimene) lahtakse ka maailmateket ja Suurt Pauku (jumaliku teadvuse avardumine ja isenda osadeks jaotamine).
Seal on veel üks huvitav seik kui autor küsib, kas peale universumi/looja on veel midagi. Vastuseks - ka jumal/kõiksus on osake aga selle mõistmisega pidi meil olema hetke teadvuse juures veel raskusi.
Siin tekib väike sarnasus artikli teooriaga - kui tõesti veel 4 mõõtmeline maailm, mille ühe tähe teadvus oleks meie universum.
Uh - mõistaks seda maailmagi - mis veel keerukamatest rääkida....

Lisa kommentaar
25.09.2013 19:07

Juba 80-ndast aastast kõnelen valjuhäälselt (incl. NSVL TA Presiidiumi Esimees!):
Mitte mingit "paisumist" ei ole ega saagi olla!
Hubble´i punanihe - on Doppleri ristefekti tulemus PÄRAST TEATUD KAUGUSI/KIIRUSI, sest ristefekt on suurusega v/c võrreldes II. järku suurus ning sellisena (pärast teatud kaugusi) - AINUMÄÄRAV!
//MINU TÕENDUSLIKKU ARUTLUST EI VÕETA DISKUSSIOONIKS _ SEST AKAD: TEADUS JÄÄKS UMMIKUSSE!//
VIGA LORENTZ´IL, mille asemel ON VAJA:
f(ct) = ct(1- (v/c)cosa); {x´=x-vt; y´=ky; z´=kz};
Sündmuste-funktsiooniks on f pöördfunktsioon g=1/f:
g(ct) = ct/(1 - (v/c)cosa);
Hubble punanihe ja Doppleri ristefekt avalduvad
w´= kw; milles k - on teisendusest: k = ( ,-)(1 - (v/c)^2)^(-1/2);

Lisa kommentaar
26.09.2013 01:25
Klõbistaja

@ tonueeveere. Tead, Doppleri ristefekt on siiski füüsikutele väga hästi teadaolev nähtus. Lõpeta see jabur teadlasemängimine ükskord. Ei tea Sa füüsikast mitte tuhkagi. Pöördu parem psühhiaatrilise abi poole.
Ja mis Sul niiväga paisuva Universumi vastu on? Läheb see kuidagi jumalahüpoteesiga vastuollu?

Lisa kommentaar
26.09.2013 10:59
vikat

Suure Paugu teooria võib üldse üsna rahulikult liigitada pseudoteaduseks. Kui tuletada meelde üht teadusliku mõtlemise põhiprintsiipi, mida saab väljendada umbes nii, et praktika on tõe kriteerium, siis oleks vaja korraldada üks Suur Pauk laboratooriumis. Teiseks oleks pilt palju parem kui keegi selgitaks välja lõpmatuse sisu. Kui see polegi muud kui matemaatiline konstruktsioon (keegi pole ju vist suutnud katseliselt tõestada lõpmatuse eksisteerimist), siis saaks selle mudelitest välja jätta. Lihtsaid lahendusi on veelgi...

Lisa kommentaar
26.09.2013 11:11
vikat

Ehk siiski saab Suure Paugu teooriat nimetada hüpoteesi püstitamiseks.

Lisa kommentaar
26.09.2013 13:47
Klõbistaja

@ vikat. Suure Paugu teooria on seni ainus mudel, mis on ka vaatlustega/katsetega kooskõlas. Alternatiivsed hüpoteesid liigituvad rohkem pseudoteaduseks. Muidugi täiustub mudel täpsemate andmete tõttu. Põhimõttelisi vastuolusid pole näha. Põrgutites on tekitatud kvark-gluuon plasma aineseisundit. Ka Higgsi boson on leitud. Vaakumist on reaalseid osakesi "väljatõmmatud" jne.

Lisa kommentaar
26.09.2013 14:17
vikat

Mulle millegipärast tundus et ei ole kooskõlas ja seele ümber kogu tants käibki. Ju ma sain valesti aru. Aga ehk keegi ütleb siis milleks ülalpool kirjutatud artikkel?

@ vikat. Suure Paugu teooria on seni ainus mudel, mis on ka vaatlustega/katsetega kooskõlas. Alternatiivsed hüpoteesid liigituvad rohkem pseudoteaduseks. Muidugi täiustub mudel täpsemate andmete tõttu. Põhimõttelisi vastuolusid pole näha. Põrgutites on tekitatud kvark-gluuon plasma aineseisundit. Ka Higgsi boson on leitud. Vaakumist on reaalseid osakesi "väljatõmmatud" jne.

Lisa kommentaar
26.10.2013 17:43
erm

teoreetiliselt saab olemas olla lõpmata arv mõõtmeid =)

Võis ju ka olla 5 mõõtmeline, või 6. Või rohkema, kuskilt on silma jäänud et teoreetiliselt saab olemas olla 11 mõõdet. Ja pärinevad ilmselgelt väljastpoolt meie 3 mõõtmelist universumit. See täheteema on järjekordne teooria aga kõik, mis toimub väljaspool meie universumit, on juba oma olemuselt seletamatu, me ei saa ette kujutada või seletada rohkemaid või vähemaid mõõtmeid, mis meie universumis on.
ei ole küll ässitaja, aga kust need neljamõõtmelised tähed omakorda pärinevad? sellest vist viisakas seltskonnas ei räägita.

Lisa kommentaar
26.10.2013 17:45
erm

teoreetiliselt saab olemas olla lõpmata arv mõõtmeid =)

Võis ju ka olla 5 mõõtmeline, või 6. Või rohkema, kuskilt on silma jäänud et teoreetiliselt saab olemas olla 11 mõõdet. Ja pärinevad ilmselgelt väljastpoolt meie 3 mõõtmelist universumit. See täheteema on järjekordne teooria aga kõik, mis toimub väljaspool meie universumit, on juba oma olemuselt seletamatu, me ei saa ette kujutada või seletada rohkemaid või vähemaid mõõtmeid, mis meie universumis on.
ei ole küll ässitaja, aga kust need neljamõõtmelised tähed omakorda pärinevad? sellest vist viisakas seltskonnas ei räägita.

Lisa kommentaar
26.10.2013 17:47
erm

teoreetiliselt saab olemas olla lõpmata arv mõõtmeid =)

Võis ju ka olla 5 mõõtmeline, või 6. Või rohkema, kuskilt on silma jäänud et teoreetiliselt saab olemas olla 11 mõõdet. Ja pärinevad ilmselgelt väljastpoolt meie 3 mõõtmelist universumit. See täheteema on järjekordne teooria aga kõik, mis toimub väljaspool meie universumit, on juba oma olemuselt seletamatu, me ei saa ette kujutada või seletada rohkemaid või vähemaid mõõtmeid, mis meie universumis on.
ei ole küll ässitaja, aga kust need neljamõõtmelised tähed omakorda pärinevad? sellest vist viisakas seltskonnas ei räägita.

Lisa kommentaar
26.10.2013 17:51
erm

teoreetiliselt saab olemas olla lõpmata arv mõõtmeid =)

Võis ju ka olla 5 mõõtmeline, või 6. Või rohkema, kuskilt on silma jäänud et teoreetiliselt saab olemas olla 11 mõõdet. Ja pärinevad ilmselgelt väljastpoolt meie 3 mõõtmelist universumit. See täheteema on järjekordne teooria aga kõik, mis toimub väljaspool meie universumit, on juba oma olemuselt seletamatu, me ei saa ette kujutada või seletada rohkemaid või vähemaid mõõtmeid, mis meie universumis on.
ei ole küll ässitaja, aga kust need neljamõõtmelised tähed omakorda pärinevad? sellest vist viisakas seltskonnas ei räägita.

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus