2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tartusse tuleb Euroopa Kuu-missiooni juhtimiskeskus
19.10.2010 15:02

Tartusse tuleb Euroopa Kuu-missiooni juhtimiskeskus

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Surrey Satellite Technology

Euroopa tudengite ühistööna jõuab 2014. aastal Kuu orbiidile tudengisatelliit, mille juhtimise eest vastutavad Tartu Ülikooli tudengid.

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA haridusprogrammi tudengite Kuu-satelliidi programmis ESMO osaleb 19 ülikooli erinevatest Euroopa ülikoolidest, kokku ligi 200 tudengit. Sloveenid panevad näiteks kokku satelliidi pardaradari, belglased aga ehitavad lainurkkaamera.

Tartu Ülikooli tudengite vastutusalaks on kõigi teiste ülikoolide poolt loodud osiste kokkupanek ja satelliidi töökindluse kontroll.

Pärast väljasaatmist on tartlaste ülesanne juhtida satelliit edukalt Kuu orbiidile ja orbiidilpüsimist kontrollida.

Satelliidi mass mõõtmed seavad kaasavõetavale lastile väga olulise piiri ette ning kütust on võimalik orbiidi korrigeerimiseks kasutada vaid mõned korrad. Satelliidi kaal saab olema umbes 190 kilogrammi ja kuubiku külgede pikkused umbes 70 sentimeetrit.

“Kui Apollo andis kuu poole lihtsalt tuld, juga taga, siis me peame kasutama kavalust ja gravitatsiooni, et satelliit Kuu orbiidile toimetada,” ütles Tartu Ülikooli kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma insener, ESMO Eesti projektijuht Silver Lätt.

Selleks kasutatakse Maa ja Päikese vahele jäävat Lagrange’i punkti nr 1, kus Maa ja Päikese külgetõmbejõud on võrdsed, samasugused tasakaalupunktid on ka Maa ja Kuu vahel. Lagrange’i punktist püütakse kolme kuuga triivida edasi Kuu suunas. Ühtekokku võtab satelliidil Kuu orbiidile jõudmine aega kuus kuud.

“Kuu ümber stabiilse orbiidi leidmine on raske, suurem osa Kuu ümber tiirlema saadetud tehiskaaslastest kukub varem või hiljem Kuu pinnale,” ütles Lätt.

Ka kukkumiskohta tuleb valida, et satelliit saaks Kuu pinnal veel uurimistööd jätkata.

Mida ESMO annab?

Euroopa koolidel on võimalik tellida koolitunnis kasutamiseks eksklusiivseid ülesvõtteid Kuu pinnast.

Lisaks on satelliidi pardal radar, mille abil uuritakse Kuu pinda. Maa pealt on radarimõõtmisi teha vaid Kuu esiküljele, tagakülge maapealsed radarid uurida ei suuda.

Samuti peaks kuusatelliit katsetama Kuu tarbeks loodud internetiprotokolli LunaNet, mis võimaldaks tulevikus infovahetust Kuu orbiidil asuvate satelliitide, taevakeha pinnal töötavate maandurite ning maapealsete juhtimiskeskuste vahel.

Kõik satelliidi komponendid ehitavad tudengid ise, nõuandjana on toetamas Suurbritannia satelliiditootja Surrey Satellite Technology ja ESA insenerid.

Eesti tudengitele teeb satelliidiprojektis osalemise võimalikuks Eesti riigi ja ESA vaheline koostööleping. Satelliidiprojektiga seoses kirjutab Tartu Ülikool lähikuudel alla lepingutele nii ESA kui Surrey Satellite Technology’ga.

Tartu Ülikooli kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma optilise metroloogia dotsent Mart Noorma sõnul teeb sellises projektis osalemise tudengile eriti väärtuslikuks võimalus luua suhteid tulevaste oma ala tippudega Euroopa eri riikides.

“Neil tekib väga suur suhtlusvõrgustik tuleviku kõrgtehnoloogia valdkonnas töötavate inseneride hulgas. Siit kasvab välja uus tegijate põlvkond,” märkis Noorma.

Aastal 2012 peaks kosmosesse jõudma Eesti tudengisatelliit Estcube, mille eesmärk on katsetada soomlaste leiutatud päikesepurje tehnoloogiat.

 

 

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus