07.12.2011 07:05
Tugev päikesetuul toob Kuule liivatormid
NASA tabas 7. juunil 2011 pildile võimsa purske Päikese kroonis
Foto: NASA/SDO
Päike annab aktiivsuse kasvust märku tugevate magnettormide ning virmaliste ilmumisega. Kuid Maa pole ainus taevakeha, mis Päikese tujukuse all kannatab. Tugevad päikesetormid kannavad Kuult minema suures koguses liiva ja kivimeid, näitas NASA uurijate arvutimudel.
Päikese atmosfäär on selle pinnast tunduvalt kuumem. Atmosfääri väliskihi ehk krooni pursete puhul satub kosmosesse miljardeid tonne plasmat – kõrge kuumuse tõttu ioonideks muutunud gaasi, mis võib planeetide ja nende kaaslaste pinnaga kokku puutudes sealt aatomeid välja lüüa.
Eriti vastuvõtlik on päikesetormidele Kuu, sest selle atmosfäär on peaaegu olematu.
NASA astrofüüsikud proovisid esmakordselt kindlaks teha, milline on Päikese krooni pursete mõju Kuu pinnale.
Goddardi kosmosekeskuse uurijad Rosemary Killen ja William Farrell simuleerisid kosmosetormi mõju Kuule võimsa arvuti abil. Algandmed saadi satelliitide abil.
"Kui Päikese kroonist purskuv plasmapilv Kuu pinnale jõuab, töötab see nagu liivaprits ning eemaldab lahtised osakesed," selgitas Farrell.
"Mudeli kohaselt kaotab Kuu tüüpilise kahepäevase päikesepurske ajal kuni 200 tonni materjali. See on ligikaudu kümme suurt veoautotäit."
Päikese krooni pursked lihvivad Kuu pinda eriti edukalt seetõttu, et siis eralduva plasma koostis erineb tavapärasest päikesetuulest.
Päikesetuul koosneb peamiselt vesinikuioonidest ehk prootonitest. Päikese krooni pursete ajal aga eraldub märkimisväärne kogus suurema laenguga heeliumiioone, mis teevad tõelist laastamistööd.
Tavapäraselt on heeliumiioonide osakaal päikesetuules umbes neli protsenti, kuid tormi ajal moodustavad need ligi viiendiku kosmosesse paisatavatest osakestest. Kuna krooni pursetel eraldub plasma tohutu kiirusega, võibki selle hävitusjõud olla ligi viiskümmend korda suurem kui tavalisel päikesetuulel.
Killen ja Farrell avaldasid oma uurimuse ajakirjas Journal of Geophysical Research Planets.
Uurijad soovivad simulatsiooni tulemustele kinnitust saada üsna varsti. 2013. aastal saadab NASA Kuu orbiidile sondi LADEE (Lunar Atmosphere And Dust Environment Explorer).
Kosmoseaparaat hakkab ümber Kuu tiirlema 20-30 kilomeetri kõrgusel selle pinnast. Nii peaks sond tabama ka päikesetormi poolt lahti kisutud pinnaosakesi.
Lisaks plaanib NASA uurida võimsate päikesepursete mõju teistele taevakehadele. Päikesetormide ajal Marsi atmosfääri ülemistes kihtides toimuval hakkab silma peal hoidma sond MAVEN (Mars Atmosphere and Volatile Evolution), mis lendab kosmosesse 2013. aasta lõpus.
Marsi pinnal esineb küll magnetilisi nähtusi, kuid kogu planeeti ümbritsev kaitsev magnetväli puudub. Päikese kroonist eralduv osakeste voog võib seetõttu kahjustada Marsi atmosfääri.