USA ei tee asteroidide tõrjumiseks midagi

Ohtlikest asteroididest on räägitud päris palju ning isegi USA Kongress on andnud korralduse probleemiga tegeleda, kuid sellele vaatamata pole tehtud mitte midagi, selgus äsja avaldatud raportist.

Enamik suurtest ja kokkupõrke korral globaalse katastroofi tekitavaist asteroididest on teada, kuid selliseid taevakehi on vähe ning Maa kokkupõrge nendega on ebatõenäoline. Hoopis hullem on  aga lugu pisut väiksemate, kuid sellegipoolest väga ohtlike asteroididega. Neid tiirleb Päikese ümber suures koguses ning enamikku neist inimkond ei tunne, kirjutas Reuters.

Kokkupõrge väikse asteroidiga pole sugugi nii ebatõenäoline, mistõttu tuleks taolised objektid leida, nende orbiidid kirjeldada ning välja töötada tegutsemisplaanid erinevate stsenaariumite korral, kirjutati USA Teaduste akadeemia poolt välja antud raportis.

„Ma ei oska öelda, miks midagi tehtud ei ole,“ ütles raporti koostamisel osalenud Mike A’Hearn Marylandi ülikoolist. „President Obama administratsioon toetab küll teadust sõnades, kuid majanduslanguse ja suure eelarvepuudujäägi tingimustes võivad sõnad ja teod kergesti eri teed käia,“ lisas ta.

2005. aastal otsustas USA Kongress, et kaardistada tuleb vähemalt 90 protsenti rohkem kui 140-meetrise läbimõõduga asteroididest, mis võiksid Maad ohustada. 140-meetrine asteroid tekitaks Maaga kokku põrgates tohutuid regionaalseid purustusi.

Siiski pole otsuse tegemisest raha eraldamiseni jõutud ning ei eelmise ega ka praeguse presidendi juhitud administratsioon pole teema vastu huvi tundnud.

Raporti koostanud teadlased tegid edaspidiseks tegutsemiseks mitmeid soovitusi. „Kõik soovitatud suunad on kallid võrreldes sellega, mida me teeme või õigemini ei tee praegu, aga võrreldes sellega, millele riik raha kulutab, on tegu siiski üsna odavate meetmetega,“ ütles A’Hearn.

Minimaalne mõtet omav programm oleks kaks ja pool korda kallim praegusest. Piisaks neljast miljonist dollarist, et teha vaid seda, mida Kongress küsis 2005. aastal. Ühest miljonist piisaks, et valmistada ette tegevuskava selleks puhuks, kui leitakse asteroid, mis tõepoolest asub kokkupõrkekursil Maaga.

„Vähemalt tsiviilkaitse meetmete peale tuleks mõelda, sest just seda on vaja 50–75-meetrise läbimõõduga objekti korral. Tegevus seisneks peamiselt selle piirkonna elanike evakueerimises, mida asteroid või meteoorkeha tõenäoliselt tabaks,“ ütles A’Hearn, viidates suurtele probleemidele, mis kaasnevad orkaani teele jäävate inimeste evakueerimisel.

50-meetrise läbimõõduga taevakeha tekitatud purustused on võrreldavad võimsa tuumapommi plahvatusega.

Suuremate taevakehade kokkupõrget Maaga ei saa aga enam lubada, kui inimkond tahab oma koduplaneedil edasi elada. Seetõttu tuleb planeerida ka meetmed selleks puhuks, kui on vaja asteroid või komeet orbiidilt kõrvale juhtida või purustada.

Mõistagi on sellise programmi väljatöötamine väga keeruline ja kulukas ning hõlmab mitte ainult teaduslikke ja tehnoloogilisi küsimusi, vaid ka poliitikat ja diplomaatiat. „USA kaitseeelarvele see suurt vahet ei teeks, kui mingi osa sellest suunata asteroidide vastase tegutsemise võimekuse loomiseks. Samas on maailmas ilmselt palju riike, kes meid selles ei usaldaks. Sellist programmi nähtaks kui superrelva loomise katset, mistõttu on vaja rahvusvahelist koostööd ja diplomaatiat, et programmi aktsepteeritaks,“ ütles A’Hearn.