09.12.2011 14:17
Vampiirtäht paljastab oma saladusi
Astronoomidel õnnestus teha seni parimad fotod
kaksiktähest, mille üks täht on suure osa oma materjalist juba paaristähele
loovutanud.
Astronoomid ühendasid Euroopa Lõunaobservatooriumi juurde
kuuluva Tšiilis asuva Paranali observatooriumi Väga Suure Teleskoobi (VLT)
nelja teleskoobi võimsused, luues seeläbi 130-meetrise läbimõõduga virtuaalse
teleskoobi, mille pilt on NASA Hubble'i kosmoseteleskoobist 50 korda teravam.
Astronoomide üllatuseks näitasid vaatlustulemused, et
aine aktiivne ülekandumine vaadeldud kaksiktähe ühelt tähelt teisele toimub
arvatust rahulikumalt. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest
koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
"Me saame nüüd ühendada neli teleskoopi ning saada
üliteravaid pilte senisest palju kiiremini," selgitas ajakirjas Astronomy
& Astrophysics avaldatud uuringu autor Nicolas Blind. VLT koosneb neljast
8,2-meetrise diameetriga teleskoobist, mis on praegusel hetkel maailma suurim
teleskoobisüsteem nähtava valguse lainealas. "Pildid on sedavõrd teravad,
et me saame vaadelda, kuidas kaks tähte üksteise ümber tiirlevad ning lisaks
mõõta ka suurema tähe suurust."
Ebatavaline tähesüsteem SS Leporis asub Jänese tähtkujus
ning see koosneb kahest tähest, mis teevad ümber teineteise täistiiru 260
päevaga. Kahe tähe kaugus on Maa ja Päikese vahemaast ainult natukene suurem
ning seejuures on suurema ja jahedama tähe orbiit võrreldav Merkuuri omaga.
Tähtede lähedusest tulenevalt on kuumem paaristäht juba
endale haaranud umbes poole oma suurema kaaslase massist. "Me teadsime
juba varem, et see kaksiktäht on ebatavaline ning tähematerjal liigub ühelt
tähelt teisele. Nüüd me avastasime, et viis, kuidas massi üleminek ühelt tähelt
teisele kõige tõenäolisemalt toimus, on seda protsessi kirjeldavatest
varasematest mudelitest täiesti erinev. Vampiirtähe "hammustus" on
väga õrn, kuid äärmiselt tulemuslik," selgitas uuringu kaasautor Henri
Boffin Euroopa Lõunaobservatooriumist.
Uued pildid on piisavalt teravad näitamaks, et punane
hiidtäht on seniarvatust väiksem, mistõttu on palju raskem seletada, kuidas ta
oma tähematerjali kaaslasele loovutas. Astronoomid arvavad, et aine ei
pruukinud ühelt tähelt teisele voolata, vaid võis hiidtähelt eralduda pigem
tähetuulena, mille kuumem kaaslane kinni püüdis.