16.12.2011 09:33
Video: NASA ehitab komeetide jahtimiseks harpuuni
NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadlastel on
valminud võimas vibupüss, millega nad katsetavad tohutuid harpuune, mis peaksid
ühel päeval tungima läbi kosmoses kihutava komeedi pinna.
Projekti kandev idee on lennutada kosmoselaev komeedile
sedavõrd lähedale, et sellelt lastud harpuun tungiks komeedi sisse, võtaks
sealt aineproovid ning toimetaks need Maale toimetamiseks kosmoselaeva pardale.
Kõigepealt peavad teadlased aga tõestama, et nende harpuun sellega hakkama saab.
Selleks kasutatakse Goddardi keskuse laboris asuvat
peaaegu kahemeetrist vibupüssi. Tehnilises mõttes on see võrreldav Vana-Kreeka
heitemasina ballistaga, mida kasutati suurte viskerelvade vaenlase suunas
heitmiseks. See on valmistatud veoauto lehtvedrudest ning varustatud enam kui
sentimeetri paksuse terasest vibunööriga. Allapoole suunatud ballista vibunööri
pingule tõmbamine toimub mehaaniliselt ning selle jõud paneb viskerelva lendama
kiirusega kuni 30 meetrit sekundis.
Erineva disainiga harpuune katsetatakse spetsiaalsetes
250-liitristes tünnides, mis on täidetud komeedimaterjali imiteerivate ainetega
(tavaliselt segu tuhast, soolast ja liivast), et vaadata, mis jääb harpuuni
külge. Harpuuni disainimine on alles esimeses faasis.
Kuigi Jaapani kosmoseagentuuril JAXA on õnnestunud Maale
toimetada asteroidiproove ning NASA sond Stardust on kogunud proove komeedi
sabast, on teadlastel tõsine soov näha, mis peitub komeetide sees. Arvatakse,
et seal võib leiduda ürgset muda, mis võis miljoneid aastaid tagasi Maa ja
komeetide kokkupõrgetes meie planeedile elu külvata.
Komeedile maandumine ja sealt proovide võtmine on
äärmiselt keeruline. Erinevalt suurtest asteroididest on komeetide
gravitatsioon peaaegu olematu ning need on põhimõtteliselt lihtsalt tohutud
päikesesüsteemi tekkeaegadest pärinevast jääst ja tolmust koosnevad
kamakad.
Kosmoselaevaga komeedil maandumiseks peaks NASA
tõenäoliselt leidma viisi, kuidas kosmosesõiduk mingil moel komeedi külge
köita, et see saaks ennast taevakeha pinnale tõmmata. Teisisõnu on igal juhul
vajalik mingisugune harpuun.
NASA teadlaste mõte on minna sammu võrra kaugemale ning
muuta harpuun komeedi sisemusest proove koguvaks seadmeks, mis välistaks komeedi
pinnale maandumise.
Teadlased peavad tõestama, et pärast komeedi pinna
läbimist suudab nende harpuun koguda proove, end komeedi küljest lahti haakida
ning koos proovidega kosmoselaeva pardale naasta. Seejuures peab harpuun seda
suutma kõikvõimalike erinevate materjalide puhul, sest eelnevalt ei ole
võimalik kindlaks teha jahitava komeedi koostist.