12.12.2011 09:40
Voolav vesi kujundas Marsi pinda
Veevoolu tõttu ladestunud kips Marsi pinnal
Foto: NASA/JPL-Caltech/Cornell/ASU
Opportunity retk Marsi pinnal algas 2004. aastal. Esialgu lootis NASA andmeid saada kolme kuu jooksul, kuid uurimisrobot on osutunud üllatavalt tubliks ning on seni jätkanud planeedi pinna uurimist.
Kulguri saadetud fotod on pakkunud erinevat tõendusmaterjali, et Marsil leidus minevikus vett. Lisaks on Marsi kivimites märke veevoolule viitavast kipsi ladestumisest. NASA uurijad esitlesid oma tulemusi Ameerika geofüüsikute aastakonverentsil.
Uurimisrühma juhi Steve Squyresi sõnul näitavad fotod, et Marsi pinna lähedal on kivimilõhedes voolanud vesi.
Moodustisi, mis geoloogidel seda lubasid arvata, leidis kulgur vaid ühest piirkonnast Endeavouri kraatri ümbruses.
See on umbes inimese pöidla laiune ning poole meetri pikkune mineraalsoon, mis tungib ümbritsevatest kivimitest silmatorkavalt esile.
Fotode lähemal uurimisel avastasid NASA geofüüsikud, et sooned sisaldavad kaltsiumit ja väävlit vahekorras, mis viitab üsna puhta koostisega kaltsiumisulfaadile.
See aine võib esineda erinevates vormides, sõltuvalt sellest, kui palju vett soola kristallstruktuuris leidub. Maale saadetud piltide uurimine viitab kipsile, mis on kaltsiumsulfaadi veerikas vorm. Maal võib kips moodustuda näiteks vulkaanilistel aladel, kus väävliühenditest tekkinud väävelhape reageerib lubjakiviga.
Kipsi on Marsilt leitud ka varem. Näiteks paiknevad Marsi põhjapoolkeral tohutud luitealad, mis koosnevad liivataolisest kipsist. Selle teket ei oska geoloogid siiani selgitada.
Opportunity fotodel paljastunud kipsisoon on järjekordne kinnitus, et Marsi pinnal on olnud vett. Ilmselt tekkis kips siis, kui vesi lahustas vulkaanilistest kivimitest kaltsiumi.
See ühines kaljudest või siis vulkaanilistest gaasidest pärineva väävliga ning settis kaltsiumsulfaadina kaljulõhesse, mis mingi aja pärast paljandus ning nähtavaks muutus.
Varem leidis Opportunity Marsi aluspõhja kivimitest väävlit, magneesiumit, rauda ning kaltsiumit sisaldavaid mineraale, mis samuti viitavad, et kunagi võis Punasel planeedil leiduda vett.
Kui väävlirikkad alad olid ilmselt tugevalt happelised, siis kipsi ladestumise kohtades pidi keskkond tollal olema neutraalsem.
"Sellised alad võisid olla elupaigaks elusorganismidele," ütles uurimisrühma liige Benton Clark.
Nüüd hakkab NASA sarnaseid ladestuskohti otsima ka teistest planeedi piirkondadest.
Veterankulgur Opportunity jätkab oma tööd. Lisaks saatis NASA 26. novembril Marsi suunas teele järgmise põlvkonna kulguri Curiosity. Sõiduauto suurune uurimismasin peaks punasele planeedile jõudma tuleva aasta augustis.