2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas luua kiusamisvaba kooli?
09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (1)

Hea kool on kiusamisvaba kool, ent paraku kannatab Eestis koolivägivalda peaaegu iga viies õpilane, ise on teisi kiusanud peaaegu iga kuues. Sel kolmapäeval ja neljapäeval, 10. ja 11. detsembril arutavad koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid ja lapsevanemad Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverentsil, kuidas tagada igale Eesti õpilasele kiusamisvaba haridustee.

Teiste seas räägib kahepäevasel konverentsil “Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?” koolivägivallast Eestis Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina. Markina ja tema assistent Beata Žarkovski uurivad rahvusvahelises uurimisrühmas ISRD laste hälbivat käitumist.

Nende sel aastal avaldatud uuringu järgi on koolikiusamise ohvriks langenud 22% eesti ja vene koolide õpilastest. Nende seas on kiusatud tüdrukuid (22,4%) enam kui poisse (19,8%). Samas kiusajateks on pigem poisid: oma klassikaaslasi on kiusanud 20,1% poistest ja kõigest 13,3% tüdrukutest.

Kõige rohkem kiusajaid ja kiusatuid õpib 7. ja 8. klassis ning nad on 12- kuni 15-aastased. Tallinn, Tartu ja muud Eesti piirkonnad on koolivägivalla esinemise poolest sarnased. Uuringu järgi on kõige rohkem kiusajaid ja kiusatavaid väljaspool Tartut ja Tallinna – 17,6%, Tartus 16,7% ja Tallinnas 15%.

Enam kui 3600 õpilase vastustest selgub, et õppeedukus ei ole seotud koolikiusamise ohvriks langemisega ega teiste laste kiusamisega. Kiusatud on sageli sotsiaalselt rasketes oludes kasvav laps ja kiusajaks hooletusse jäetud laps. Samas tõdevad uurijad, et nii kiusaja kui ka kiusatu puhul on riski- ja kaitsetegurid sarnased. Oluliseks koolikiusamise kaitsefaktoriks on positiivsed suhted õpilase ja kooli vahel. Mida paremini suhtub laps kooli, seda väiksem on koolikiusamisega kokkupuute tõenäosus. Koolikeskkond, kus on levinud kaklused, vargused ja narkootikumid, on koolikiusamise oluline riskitegur.

Uuringust selgus, et kui mitteohvrite seas on kiusajate osakaal 11,8%, siis kiusajate seas on see peaaegu kolm korda kõrgem. Kiusatud lastest on 33,2% ka ise teisi kiusanud.

Analüüsides koolikiusamisest teatamist rahvuse lõikes, ilmes teadlaste hinnangul oluline erinevus. Kui koolikiusamise ohvriks langenud eesti kooli lastest vastas 29,4%, et ei ole kellelegi juhtunust rääkinud, siis vene lastest jäi probleemiga omaette 44,7%. Kui vanemaid usaldavad vene ja eesti lapsed peaaegu võrdselt, siis sõpradele räägivad juhtunust vene lapsed harvemini (22,7%) kui eesti lapsed (40,9%). Ka vene koolides töötavad täiskasvanud saavad koolikiusamisest harvemini teada, võrreldes eesti koolide õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide või muude täiskasvanutega.

10.–11. detsembril toimuv väärtuskasvatuse konverentsil esitavad osalejad visiooni sellest, kuidas Eestis toimivad kiusamisvaba haridustee programmid, mis on saanud inspiratsiooni ja toetust Põhjamaadest, rohkem koostööd saaksid teha. Konverentsi peakorraldaja, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul ei piisa kiusamisvaba koolini jõudmiseks vaid turvalisusega tegelemisest, vaid see eeldab kooli väärtuspõhist juhtimist ning kõigi kooli tegevuste läbimõtlemist väärtuskasvatuse võtmes.

Vaata konverentsi otseülekannet UTTV-vt www.uttv.ee ja tutvu kavaga TÜ eetikaveebis http://www.eetika.ee/konverents2014.

 

13.12.2014 14:36
Tugevad isiksused

kasvavad kiusamiskoolidest.

Lisa kommentaar
16.12.2014 10:56
koolikiusamisest

alustada võiks antud teemaga algusest- ja algus on meil teate kus? algus wremja ja muud näiteks enamuses kanal2-s meediarõvetsemisena alguse saanud saadetes, filmides, vägivaldsetes multifilmides.Jah- sealt saab ajalugu alguse, kustmaalt toimus oluline muudatus selles mis toimub koolis ja ka kodus. Arvate et olen imelik, vanamoodne? Tehke üks lihtne ajaline arvestus, kui seda ei oska siis pange nädala jooksul kirja lapse veedetud aeg- koolis, tv-s, arvutis, vanemate ja vanavanematega suheldes. Te saate üllatava tulemuse- teie nii öelda "kvaliteetaeg" jääb lapsele alla mõne tunni tõenäoliselt.
Mida meie lapsed meediast tarbivad? no seda teavad meie lapsevanemad küll kõige vähem- vägivalda igasugusel kujul ja seda ohtrasti. Vana äraleierdatud jutt tundub teile? aga nii see on ka tegelikult- kui oskaksite oma lapsi rohkem jälgida ja näha meedia mõju nende igapäevastes tegevustes siis saaksite aru. Siin on vaja näha suuremat pilti.

Lisa kommentaar
19.12.2014 11:30
silja

huvitav kommentaar.
mis saab aga lapsevanemate poolsest kohustusest oma lapsi harida ? See kui laps sinuga paar tundi nädalas vaid kvaliteet aega koos veedab on siis lapse süüs? sest sina paned ta tv ette või ipadi taha mängima???? vb 10 a last enam tagasi ei hoia , kuid kas harjumusi ei kavanda ikka lapsevanemad olles ise ka eeskujuks !!!!! Ei ole kõik teised süüdi ning ühikond ei ole nii hull nagu tahetakse näha. iga muutus saab alguse indiviidi tasandil ning praegu tuleks vaid peeglisse vaadata või siis abi paluda. muutused algavad enda seest !

Lisa kommentaar
29.12.2014 17:58
Arutleja

Teema "kiusamine" on küll halvamaiguline aga oluliselt ebamäärane käitumismalli kirjeldus. Ma arvan, et kiusamine kuulub loomuomaselt iga inimese käitumismalli ja avaldub juhul, kui soovitakse poolvägivaldse käitumisega muuta midagi omavahelistes suhetes või tõekspidamistes, tähelepanu tõmbamiseks või ebameeldiva olukorra ümberkorraldamiseks. Arvan, et sellised olukorrad tekivad tihti kiirest elukorralduse muutumisest.
Mida rohkem on kõikvõimalikke uuendajaid, arvajaid ning ümberkorraldajaid, seda rohkem on ka kiusamist.

Lisa kommentaar
29.12.2014 21:50
mina- eelmine.

kahjuks oled sa valesti aru saanud. minu aeg minu lastega (keda on 4- 2 tütart ja 2 poissi) on oluliselt rohkem kui ühel eesti keskmisel vanemal. nimelt minu töö iseloom on selline, et enamuse tööst teen arvuti taga, üle võrgu ja seda õhtusel-öisel ajal. ja seda mida nad meediast tarbivad, kontrollin küll hetkel 95%-selt.

huvitav kommentaar.
mis saab aga lapsevanemate poolsest kohustusest oma lapsi harida ? See kui laps sinuga paar tundi nädalas vaid kvaliteet aega koos veedab on siis lapse süüs? sest sina paned ta tv ette või ipadi taha mängima???? vb 10 a last enam tagasi ei hoia , kuid kas harjumusi ei kavanda ikka lapsevanemad olles ise ka eeskujuks !!!!! Ei ole kõik teised süüdi ning ühikond ei ole nii hull nagu tahetakse näha. iga muutus saab alguse indiviidi tasandil ning praegu tuleks vaid peeglisse vaadata või siis abi paluda. muutused algavad enda seest !

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (6)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (1)

Kus peitub inimese suunataju?

17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (9)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (2)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (18)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

04.12.2014 17:32

Korduvkasutatav paber tõotab kokkuhoidu

Kuidas luua paberit, millele saaks printida erinevat teksti mitukümmend korda?

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus