29.12.2014 15:55
Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid?
Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute
professor Triin Vihalemm uurib koos doktorant Marianne Leppikuga
venekeelsete inimeste meediatarbimist, mida kujundab hargmaisus ehk
sotsiaalsete sidemete omamine mitmes kohas korraga. Vaatluse all on Eestisse nii nõukogude ajal kui ka hiljuti
sisserännanud.
Meedia
pakub sisserändajaile virtuaalse kohaloleku võimalust ühtaegu nii lähteriigis
kui sihtriigis. Näiteks annab see võimaluse osaleda rituaalsetel sündmustel nagu
näiteks valimised, aga ka suhelda ja ostelda. Seeläbi mõjutab lähtemaa jätkuvalt
inimeste arusaamu oma õiguste, võimaluste ja kohustuste kohta uues
asukohariigis. Kuigi valdav osa Eesti venekeelsest elanikkonnast on siia asunud
juba nõukogude ajal ning ligikaudu pooled on juba teise ja kolmanda põlvkonna
eestimaalased, iseloomustab hargmaisus ka nende meediatarbimist. Nad jälgivad
palju Venemaa televisiooni ja internetikanaleid ning osalevad
suhtlusvõrgustikes.
Ent
laialt levinud arusaam, et Eesti venekeelne elanikkond – välja arvatud väike
rühm „eestistunuid” – elabki mentaalses mõttes Venemaal, ei ole päris tõene. “Inimeste
poolt virtuaalselt ja vahetult kogetu on keerukamalt läbipõimunud, mis avaldub
nii meediasisu vastuvõtuviisides kui ka identiteedi mustrites,” rääkis Triin
Vihalemm. Lisaks eestistumisele ning Venemaa-kesksele diasporaaidentiteedile on
kujunenud veel mitmeid kohalikke identiteedirühmi: kriitikud, pragmaatikud,
kohapatrioodid ühes eripäraste meediatarbimise praktikatega. Sellest kirjutavad
Vihalemm ja Leppik artiklis “Lõimumine Eestis: viis erikoelist mustrit”.
Professor
Triin Vihalemma sõnul on Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimine üldjuhul
mitmekesine: ligi 80% saab iga päev uudiseid nii Venemaa kui ka kohalikust
venekeelsest, nooremad lisaks ka eestikeelsest ning lääne meediast ning
suhtlusvõrgustikest. Kuid uudiste
vastuvõtuviiside seoseid identeedi ning lõimumise viisidega on seni vähe
uuritud. Eesti pakub selle empiiriliseks ja teoreetiliseks analüüsiks häid
võimalusi.
Värskelt Eestisse tulnute meediatarbimist
kujundab lähteriigi kultuur.
Jätku-uuringus jälgitakse, kas ning kuidas see muutub sihtriigi ellu kohanemise
käigus ning võrreldakse uussisserändajate poolset uudiste vastuvõttu Eestis
teist ning kolmandat põlve olijate tõlgendusviisidega. Siinsete venekeelsete elanike
seas peetakse kõige õigemaks kasutada erinevatest allikatest pärinevate
infotükkidest pildi kokkupanemist ning iseseisvate järelduste tegemist.
Ideoloogiliselt
vastukäiva meediasisu puhul tekib aga küsimus, kuidas otsustakse allika
usaldusväärsuse üle? Kuna päevauudised konstrueerivad läbi uudisväärtuslikkuse
ka ühiskonna norme ning vaikimisi normaalsusi, siis kuidas hargmaiste
meediapraktikatega inimesed uudiseid tõlgendavad olukorras, kus riikide poliitilised
normaalsused ja neist lähtuvad meediasõnumid on risti vastukäivad? Kuidas
hargmaised meediatarbimise praktikad mõjutavad nende ühiskonda lõimumist ning kollektiivsete
identiteetide kujunemist? Kuidas kujuneb allikaga nõustuv ja nendega väitlev
tõlgendus? Need on peamised küsimused, millele TÜ kommunikatsiooniuuringute professor Triin
Vihalemm ja doktorant Marianne Leppik vastuseid
otsivad.
2015.
aasta jaanuarist juunini tegeleb Triin Vihalemm selle uurimisega Helsinki Collegium for Advanced Studies (HCAS) külalisuurijana. HCAS
on Helsingi Ülikooli interdistsiplinaarne, rahvusvahelise teadlaskonnaga
uurimis- ja arenduskeskus, mis pakub stipendiume sotsiaal- ja
humanitaarvaldkonna teadlastele.
Vihalemm analüüsib keskuse juures võrdlevalt
„vanade“ ja „uute“ sisserännanute meediapraktikaid ning uudiste vastuvõttu,
tuginedes 2013-2015 Eestis kogutud ning kogutavatele andmetele. Muu hulgas
plaanib ta võrrelda ka Eestisse rännanud venelasi Soome rännanutega.
Uurimistulemustest avaldatakse artiklisari või kogumik.