26.11.2010 16:54
Dinosauruste väljasuremine andis imetajatele võimaluse kasvu koguda
Suurimad kunagi elanud imetajad Indricotherium ja Deinotherium võrdluses tänapäevase Aafrika elevandi ja inimese mõõtmetega.
Foto: Alison Boyer/Yale'i Ülikool
Pärast dinosauruste väljasuremist hakkasid maakeral
elavate imetajate mõõtmed väga kiiresti suurenema. Ühel hetkel aga see
kasvamine pidurdus. Miks?
Sel ajal, kui dinosaurused 65 miljoni aasta eest välja
surid, kaalusid suurimad toona elanud imetajad maksimaalselt kümme kilogrammi.
Enamasti olid sel ajal elanud imetajad umbes hiiresuurused.
25 miljonit aastat hiljem olid suurimate imetajate
mõõtmeid tuhandeid kordi kasvanud. Siis elas maakeral pikakaelaline ninasarvikut
meenutav, aga ilma sarveta taimetoiduline Paraceratherium,
kes võis kaaluda kuni 17 tonni ja kelle turjakõrgus võis olla 5,5 meetrit.
Ajakirjas Science ilmunud uurimus vaatleb esmakordselt
imetajate mõõtmete arengus toimunud muutusi pärast dinosauruste väljasuremist.
“Dinosaurused kadusid ja ühtäkki polnud enam kedagi, kes
sööks neid taimi, millest dinosaurused varem toitusid. Imetajatele oli toidulaud
vaba ning rohusööja jaoks on palju kasulikum olla suurem,” ütles Kanada Calgary
ülikooli bioloogiaosakonna abiprofessor Jessica Theodor. Kõik suurimad maakeral
kunagi elanud imetajad toitusid taimedest. Kiskjad nii kiiresti mõõtmeid ei
kogunud, sest suur keha on takistuseks saakloomade jahtimisel.
Theodori sõnul näitas uuring lisaks imetajate mõõtmete
suurenemise järsu kasvu kaardistamisele ka seda, kui kiiresti oli ökosüsteem
võimeline ümber häälestuma.
“65 miljoni aasta eest kadusid dinosaurused ning 25
miljoni aastaga saavutas süsteem kehamõõtmete mõttes uue maksimumi. See on
geoloogilises mõttes üsna lühike ajavahemik. Evolutsioon oli väga kiire,” ütles
ta.
Rahvusvaheline meeskond kogus maakeral kunagi elanud
imetajate fossiilide põhjal kehamõõtmete kohta andmeid Aafrikast, Euraasiast ja
Lõuna-Ameerikast.
Uuring annab ka vastuse, miks kiire kasvamine katkes nagu
lõigatult. Piiri seadis maa-ala, mida loom eluspüsimiseks vajas ning kliima.
Külmemates piirkondades kasvasid loomad suuremaks, sest suur kere võimaldab
soojust paremini säilitada.