Dinosaurustel võisid olla täid

Tagasi

Edasi

Foto: Vincent S. Smith

Ajakirjas Biology Letters avaldatud uuringus kasutati täide ja nende peremeesloomade evolutsiooni uurimiseks kivistisi ja molekulaarandmeid, kirjutas Science Daily.

Teadlaste sõnul tõestab nende uuring, et tänapäevastel lindudel ja imetajatel elavate täide eellased hakkasid mitmekesistuma  enne 65 miljonit aastat tagasi toimunud massilist väljasuremist, mis dinosaurused hävitas.

Uuringu peamise läbiviija, Illinoisi ülikooli ornitoloogi Kevin Johnsoni sõnul toetab see uuring teooriat, et peamised lindude ja imetajate rühmad eksisteerisid juba enne dinosauruste väljasuremist, sest kui olid olemas täid, siis olid tõenäoliselt olemas ka nende peremeesloomad.

Teadlased üritavad jätkuvalt mõista, millised tegurid on põhjustanud lindude ja imetajate liigirohkuse.

Ühe teooria kohaselt aitas lindude ja imetajate liikide mitmekesistumisele ja uutele asualadele levimisele varajases staadiumis kaasa dinosauruste väljasuremine, mistõttu vabanesid nende jaoks tohutud territooriumid ja erinevat tüüpi levilad.

Johnsoni sõnul teevad näiteks pardid teisi asju kui öökullid, kes omakorda käituvad teisiti kui varblased. Siiani arvati, et linnud ja imetajad laiendasid oma tegevusalasid erinevatesse niššidesse pärast dinosauruste väljasuremist.

Täidelt kogutud tõendid näitavad aga, et lindude ja imetajate asualade laienemine oli käimas juba enne dinosauruste väljasuremist.

Täidel on välja arenenud unikaalsed meetodid peremeesloomade kaitsemehhanismide vältimiseks.

Lindude tiibadel elavatel täidel näiteks on piklik keha, mis võimaldab neil pugeda suleputkede vahele ja seega vältida lindude sulestiku nokaga puhastamist.

Johnson ja uuringu kaasautor, praegu Londoni loodusajaloo muuseumis töötav Vincent Smith võrdlesid koos kolleegidega täide osalise sugupuu loomiseks 69 tänapäevase täiliigi geenide DNA järjestust.

Samasse rühma kuuluvate erinevate liikide geenijärjestuste muutused on usaldusväärne viis nende omavahelise seotuse kindlakstegemiseks. 

Kuna need muutused akumuleeruvad aja jooksul, saab neid  kasutada omavahel seotud organismide rühmade ligikaudse evolutsiooni ajalise järjestuse loomiseks.

Smithi sõnul on täid nagu elusad kivistised.

Neis parasiitides on salvestatud info mineviku kohta ning täide evolutsioonilise ajaloo rekonstrueerimine võimaldab neid kasutada nende peremeesloomade evolutsioonilise ajaloo uurimisel markeritena.

Teadlased kasutasid sugupuu täpsete ajaliste pidepunktide leidmiseks täide, lindude ja imetajate kivistisi. Kivistise vanuse saab kindlaks määrata geoloogilise kihistu järgi, millest see leitud on.

Kui on teada, et vanim tuvi kivistis on 20 miljonit aastat vana, siis on selge, et sel ajal pidid tuvid juba olemas olema. Seega on sel juhul Johnsoni sõnul teada ka see, et lahknemine tuvide ja tuvi lähimate sugulaste vahel pidi toimuma rohkem kui 20 miljonit aastat tagasi.

Tema sõnul on siiani leitud vanimad kaasaegseid linde ja imetajaid meenutavad kivistised vähem kui 65 miljonit aastat vanad ning see on viinud teadlased hüpoteesini, et peamiste lindude ja imetajate sugupuud said alguse alles pärast dinosauruste väljasuremist.  

Värskemad peamiste lindude ja imetajate rühmade geneetiliste muutuste uuringud näitavad aga, et paljud neist eksisteerisid juba enne dinosauruste kadumist ning seda teooriat toetab ka antud uuring.

Johnsoni sõnul näitavad nende analüüsid, et nii lindude kui imetajate täid hakkasid mitmekesistuma enne dinosauruste massilist väljasuremist. Arvestades seda, kui laialt on täid lindude ja imetajate seas levinud, siis eksisteerisid nad minevikus tõenäoliselt väga erinevatel peremeesloomadel, sealhulgas ka dinosaurustel.

Johnson lisas, et paljude teadlaste arvates on linnud sulgedega dinosauruste järeltulijad ning seega on võimalik, et linnud lihtsalt pärisid täid dinosaurustelt.

• Tweet