25.02.2010 14:04

Eesti seeneteadlane leidis paradiisisaartelt üheksa senitundmatut liiki

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

India ookeanis asuvatelt Seišellidelt leidis Tartu Ülikooli seeneteadlane Triin Suvi üheksa maailmas seni tundmatut seeneliiki.

Eestist kümnekonna lennutunni kaugusel India ookeanis asuva troopilise Seišellide saarestiku seeneriik on kasvõi Eestiga võrreldes suhteliselt vaene.

2006. aasta talvel Eestist kuuks ajaks Seišellidele lennates oli Tartu Ülikooli uurimisrühma eesmärk uurida eksootilise saarestiku seeni, sest need on seni maailmale peaaegu tundmatud. 1980. aastatel on küll tehtud üks uuring, kuid võimalust seeneliike DNA-analüüside abil eristada polnud toona veel võimalik kasutada.

Ektomükoriisa puhul moodustavad seened puu juuretippude ümber mantlilaadse katte. Ektomükoriisaseened on pea kõik eestlaste poolt armastatud söögiseened, näiteks kivipuravik ja kuuseriisikas.

Tunnusmärk: sametjas koorik

Kuid seened, mille esmaavastamiseni too ekspeditsioon viis, ei torka silma uhkete kübaratega ning inimesel pole nendega õigupoolest midagi peale hakata.

Nende seente leidmiseks tuli ümber keerata vanu pehkinud puutüvesid ja kookospähklikesti, et vaadata, kas seal all ei peitu sametjas koorik, mis võib olla nii punane, pruunikas kui hall.

Kõik üheksa leitud uut liiki kuuluvad seeneperekonda Tomentella, millel eesti keeles nimeks sametkoorik. Eestiski on selle perekonna liikidest esindatud piik-sametkoorik, ohustatud liigina, sest vanad ja suured puud on metsadest kadumas ja massiliselt tehakse lageraieid.

Seišellidel tekkis püsiv inimasustus 1770. aastatel ning 19. sajandil raiuti saarel hoogsalt metsi maha. Seejärel tõi inimene saartele sisse eukalüptid ja männid.

Nende, aga ka saartel kasvavate troopiliste puude kanuu-intsia, suur pisoonia ja Seišellide pisoonia juures eestlaste seeneotsingud käisidki. Lisaks uuriti ka ladinakeelset nime Vateriopsis seychellarum kandva puu juurestikku, eesti keeles sel puul nime polegi.

Seišellid on uurijale põnev paik, sest saarestik on olnud mandrist eraldatud umbes 65 miljonit aastat, sellest ajast peale, kui mikrokontinent Mahé Gondwanast eraldus.

Üheksa uue liigi kindlakstegemisel olid lisaks leidude täpsele kirjeldamisele olulised ka geenijärjestused. Selleks uuritakse seente DNA-järjestuses üht eriti muutlikku piirkonda ning nende muutuste põhjal on võimalik öelda, kas tegu on uue liigiga.

See polnud lotovõit

Maailma seenteliikide andmebaasi MycoBank jõudnud Tomentella pisoniae, Tomentella tedersooi, Tomentella parmastoana, Tomentella hjortstamiana, Tomentella tenuis, Tomentella beaverae,Tomentella pileocystidiata, Tomentella larssoniana ja Tomentella intsiae avastajatena on kirjas Triin Suvi ja tema äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö juhendajad professor Urmas Kõljalg ja teadur Leho Tedersoo.

„Uued liigid tuli kirjeldada ka ladina keeles ja anda neile ka ladinakeelsed nimetused,“ ütles Suvi.

Tema sõnul ei olnud siiski uute liikide avastamise puhul tegemist erilise lotovõiduga. „India ookeani saarte seeneriik on veel suuresti läbi uurimata maa ning samamoodi on Aafrikas kasvavate seentega,“ ütles ta.

Aafrika ongi Tartu Ülikooli seeneteadlaste järgmine huviobjekt ning uus ekspeditsioon ongi juba seal seenenäidiseid kogumas.

Triin Suvi doktoritööd saab lugeda siit .

 

Wikimedia Commons 06.02.2012 18:46

Geenid rändavad taimedes eri liikide vahel

Miks on kõrvuti kasvavate eri liiki taimede kloroplastid sarnased?

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.

 D. Li et al./ Biol. Letters 02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.