2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Elu Titaanil oleks haisev ja plahvatusohtlik
15.04.2010 12:35

Elu Titaanil oleks haisev ja plahvatusohtlik

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)

Kui Saturni kuu Titaani külmunud pinnal oleks elu, oleks see võrreldes Maa elusorganismidega kummaline, haisev ja plahvatusohtlik, leidis astrobioloog William Bains.

"Hollywoodile need tulnukad suurt rõõmu ei teeks,“ ütles Bains. "Too üks neist meie tähelaevale ja see hakkaks keema ning lahvataks siis leekidesse, suits tapaks kõik läheduses viibijad. Isegi sellise tulnuka hingeõhk lõhnaks uskumatult halvasti. Aga ma usun, et selline elu oleks just huvitav oma erinevuse tõttu. Kas poleks kurb, kui kõige veidramad kosmoses leiduvad organismid oleksid täpselt meie moodi, aga lihtsalt sinised ja sabadega?“

Bainsi uurimistöö toimub Cambridge’i ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi juures. Tema eesmärgiks on välja uurida, kui äärmuslik võiks olla elu moodustav keemia, kirjutas Physorg.

Elu Saturni suurimal kuul Titaanil on üks kõige veidramatest uuritud stsenaariumitest. Titaan on meie Kuust kaks korda suurem ning teda ümbritseb paks külmunud oranžist sudust atmosfäär. Titaan asub Päikesest kümme korda kaugemal kui Maa, seetõttu on seal väga külm – pinnatemperatuur on umbes –180 kraadi. Vesi on kogu aeg külmunud ning ainukesed saadaolevad vedelikud on vedel metaan ja etaan, mida Cassini-Huygensi missiooni põhjal leidub Titaani pinnal asuvates tiikides ja järvedes.

“Elu vajab vedelikku: isegi Maa kõige kuivemates kohtades kasvavad kõrbetaimed vajavad oma ainevahetuse toimimiseks vett. Seega peaks Titaanil elavate organismide veri põhinema metaanil, mitte veel. See tähendab, et kogu keemia oleks radikaalselt erinev. Molekulid peaksid koosnema rohkematest elementidest kui meie kasutame, kuid olema väiksemad. Samuti oleks elu keemiliselt palju reaktiivsem,“ selgitas Bains.

Kemikaalide lahustuvus vedelas metaanis on väga piiratud ning sõltub tugevalt molekulaarmassist. Väheste eranditega on molekulid, mis sisaldavad rohkem kui kuute rasket (ehk mitte vesiniku) aatomit, metaanis lahustumatud. Seega peaks vedela metaaniga töötav ainevahetus koosnema väiksematest molekulidest kui maine biokeemia, mis koosneb tavaliselt umbes kümne raske aatomi suurustest kogumitest.

Sellise väikese aatomite arvuga on võimalik ehitada vaid umbes 3400 erinevat molekuli, kui kasutatavate aatomite valik on piiratud nii, nagu Maal, kus eluks kasutatakse vaid süsinikku, lämmastikku, hapnikku, väävlit ja fosforit.

Bains selgitas: „Maine elu kasutab umbes 700 molekuli, kuid õige 700 leidmiseks peab olema võimalus toota kümmet miljonit või enamat erinevat molekuli. Küsimus ei ole selles, kui palju molekule kokku võimalik moodustada on, vaid selles, kas on võimalik leida komplekt, millest moodustuks ainevahetus. See on nagu otsida saematerjali hulgast juppe, millest ehitada laud. Teoorias on vaja ainult viite juppi. Saematerjali võib olla väga suurtes kogustes, kuid seal hulgas ei pruugi sellest hoolimata leiduda õiget viite juppi. Seetõttu on vaja võimalust moodustada palju rohkem molekule, kui tegelikult vaja läheb. Titaani kuueaatomilised kemikaalid peaksid seega sisaldama palju erinevaid sidemetüüpe ja ilmselt ka rohkem elemente, muu hulgas väävel ja fosfor palju mitmekesisemates ja meie tingimustes ebastabiilsemates vormides, samuti teisi elemente nagu näiteks räni.“

Kuna päikesevalguse intensiivsus on Titaanil palju väiksem kui meil, on energiapuudus veel üks Titaanil arenevat elu piirav tingimus. „Kiiremad liigutused või kasvamine vajab palju energiat, seega oleksid teoreetiliselt võimalikud aeglaselt kasvavad samblikulaadsed organismid, kuid dinosaurused on suhteliselt välistatud,“ ütles Bains.

27.04.2010 18:49
Pärdik

Plahvatusotlikud oleksid seal just oma hapnikuga kohale lennanud ajakirjanikud.

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus