Ema hoolitsus aitab ajul kasvada

Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University College’i ja Cambridge’i ülikooli teadlased.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimuses analüüsiti 195 kukkurloomaliiki ja 457 pärisimetajaliiki, et uurida ainevahetuse ja emahoole mõju aju suuruse evolutsioonile, kirjutas Physorg.

Teadlased leidsid, et kukkurloomadel, näiteks kängurutel ja opossumitel, on ajud kehasuuruse suhtes sama suured kui pärisimetajatel, mõnikord isegi suuremad. Aju suurus korreleerus mõlemas loomarühmas emahoole pikkusega, näiteks imetamisperioodi kestvusega.

Samas ei korreleerunud kukkurloomade aju suurus erinevalt pärisimetajatest puhkeoleku ainevahetuse tasemega, mida varem on peetud oluliseks aju suuruse määrajaks – kuna ajukude nõuab palju energiat, eeldatakse, et suure ajuga peab käima kaasas ka kiire ainevahetus.

Kukkurloomade ajud kasvavad aeglaselt ja kasv toimub peamiselt pärast sündi ema kukrus, pärisimetajate aju kasvab kiiresti aga looteperioodil, kus energiat saadakse ema kiirest ainevahetusest. Uue uurimuse põhjal võib imetajatel välja areneda suured ajud ka madala ainevahetuskiiruse korral juhul, kui seda kompenseeritakse pikenenud emahoole perioodiga.

• Tweet