Emad aitavad kääbusšimpansidel paarilist leida

Kõrgema sotsiaalse staatusega kääbusšimpanside paaritumisedukus on suurem kui madalama staatusega isastel, kuid ka viimastel võib emaste juures šanssi olla – juhul, kui nende emad neid aitavad.

Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased eesotsas Gottfried Hohmanniga näitasid esmakordselt, et emade toetus aitab poegi konfliktides, millest oleneb ligipääs paaritumisvalmis emastele, mistõttu paaritumisedukus jaotub isasloomade vahel ühtlasemalt, kui lihtsalt isaste sotsiaalsest staatusest lähtudes arvata võiks, kirjutas Science Daily.

Isased kääbusšimpansid jäävad elama rühmadesse, kus nad sündisid, seega saavad nende emad toetada neid ka täiskasvanueas ning suurendada nii poegade paljunemisedukust. Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences.

Isaste paljunemisedukus on tihti seotud nende staatusega. Paaritumisvalmis emaste juurde pääsevad eelkõige need isased, kelle sotsiaalne staatus on kõrgem. Madalama staatusega isased võivad seda reeglit rikkuda, moodustades gruppe, mis tugevama isase emase juurest ära ajavad. Suurte šimpanside ja delfiinide peal tehtud uuringute põhjal ei sõltu sellise grupi moodustumine grupiliikmete vahelisest sugulusest.

Liikidel, kus tütred jäävad täiskasvanuna sünnikarjaga koos elama, on näidatud emade toetust täiskasvanud tütardele, mis suurendab nende paljunemisedukust. Seega võib eeldada sarnast mustrit ka kääbusšimpansidel, kus pojad jäävad täiskasvanuna emade juurde.

Teadlased hindasid paaritumisedukust looduses elaval üheksal isasel kääbusšimpansil ning määrasid geneetiliste markerite põhjal kindlaks nende isaste loomade emad. Nad leidsid, et kääbusšimpansidel esineb range sotsiaalne hierarhia ning staatus on tugevalt seotud paaritumisedukusega. Lisaks staatusele suurendab isaste paaritumisedukust aga ka nende emade juuresolek, mille tulemusena kõrgema staatusega isaste paaritumisedukus ei pruugi olla nii kõrge, kui arvata võiks.

• Tweet