Emased vaalad sõlmivad pikaajalisi sõprussuhteid

Küürvaalad, keda varem peeti vähem seltskondlikeks kui teisi vaalu, sõlmivad uue uurimuse põhjal aastaid kestvaid sõprussuhteid.

Teadlased selgitasid välja, et toitumishooajal saavad omavahel iga aasta kokku samad vaalad. Fotode abil tehti kindlaks, et suvehooajaks St. Lawrence’i lahte kogunevad vaalarühmad koosnevad samadest isenditest. Uurimus avaldati ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology, kirjutas LiveScience.

Vaalad võivad iga aasta moodustada suuremaid samadest isenditest gruppe, aga suhteliselt stabiilsed on ka paarisuhted – moodustatakse nii emaste omavahelisi paare kui ka isaste ja emaste paare, kes koos ringi ujuvad ja toituvad. Kõige pikem jälgitud sõprussuhe kestis kuus aastat ja oli sõlmitud kahe täiskasvanud emase vahel. Emase ja isase vaheline sõprus ei kestnud kunagi nii kaua.

Emaste vaalade vaheline sõprus on küürvaaladele kasulik – on näidatud, et kõige stabiilsemaid ja pikaajalisemaid sõprussuhteid sõlmivad emased sünnitavad ka kõige rohkem poegi.

"Sõprussuhete pikkus oli minu jaoks suureks üllatuseks,“ ütles vaalu uurinud teadlane Christian Ramp. „Oleksin oodanud stabiilseid suhteid ühe hooaja sees, mitte läbi mitme aasta. Eriti üllatav oli, et neid suhteid sõlmivad emased, eelkõige samaealised emased.“

Teadlased ei tea, kuidas täpselt kiusvaalaliste hulka kuuluvad küürvaalad üksteist igal aastal leiavad ja ära tunnevad. Ramp oletab, et vaalad võivad selleks kasutada helisignaale.

Varem teati, et hammasvaalaliste hulka kuuluvad vaalad sõlmivad tugevaid sõprussuhteid ja suhtlevad omavahel tihedalt, kuid et samaks on võimelised ka kiusvaalalised, oli siiani teadmata.

Kiusvaalaliste hulka kuuluvad kõige suuremad vaalad. Nad filtreerivad oma toitu veest läbi kiusaparaadi – luuplaatide, mis meenutavad pikki paljude piidega kamme. Maailma suurimad loomad toituvad seetõttu peamiselt planktonist ja pisikestest kaladest.

• Tweet