25.10.2011 16:08
Euroopast leiti Ebola sugulasviirus
Hispaania nahkhiirte seas levib Ebola viiruse sugulane.
Inimeste ning inimahvide kõige ohtlikumad tõvestajad
kuuluvad filoviiruste hulka. Nende tekitatud taudide puhul ulatub suremus 90
protsendini. Sellised
üheahelalised RNA-viirused on näiteks Marburgi ning Ebola viirused, mille kodu
on Ida-Aafrikas. Ebola hõimlasi on
leitud ka Filipiinidelt, kuid nende kahe alaga on filoviiruste levik seni
piirdunud.
Nüüd selgus, et Euroopa päritolu Ebola sugulane tegutseb Hispaania nahkhiirte hulgas,
selgus Columbia ülikooli uurimusest.
Harilike pikktiibade(Miniopterus
schreibersii) suremist uurivad teadlased eraldasid surnud loomadest uue haigustekitaja,
mis sai leiukoha järgi nimeks Lloviu viirus.
Viiruse pärilikkusaine uurimisel selgus, et see on Ebola
sugulane, kes eraldus kurikuulsast patogeenist umbes 70 000 aastat tagasi.
"Filoviiruse leidumine Hispaanias on väga põnev,
sest Euroopast pole kunagi varem sarnast tõvestajat leitud. Võimalik, et
selliseid viirusi on veel ning need
kõik võivad põhjustada ka haigusi," ütles uurimuse autor Gustavo
Palacios.
Nakkuse tagajärjel surnud nahkhiirte kehas olid märgid
tugevast immuunreaktsioonist. Ilmselt ei tekita Lloviu viirus nahkhiirtel alati
haigusseisundit. Uurijad võtsid proove ligi 1300 terve välimusega nahkhiirelt,
kelle puhul ei leitud mingeid märke viirusest.
Lloviu koobastes käib palju turiste, kuid siiani pole
märke inimeste haigestumisest. Ilmselt on tegemist tõvestajaga, kes on
inimesele ohutu. Filoviiruste
hulgas on vaid paar sarnast erandit, ülejäänud viirused nakatavad nii ahve kui
inimesi.
Kuid nahkhiirte asurkondi nõrgestada võiva tõve ilmumine
teeb bioloogid siiski murelikuks. Taimtoidulised nahkhiired tolmeldavad õisi
ning levitavad seemneid, putuktoidulised aga mõjutavad selgrootute arvukust.
Nahkhiirte arvukuse vähenemine mõjutab seetõttu ka paljusid teisi liike.
Uurimus ilmus ajakirjas
PLOS Pathogens.