2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Evolutsioon õnnistas jaanalinde isevärki sugutiga
09.12.2011 18:27

Evolutsioon õnnistas jaanalinde isevärki sugutiga

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Maailmas on ligi kümme tuhat erinevat linnuliiki. Väljasopistuv isassuguelund esineb vaid umbes kolmel protsendil liikidest.

Selline suguorgan on olemas partidel ja hanedel, lisaks veel ka lennuvõimetutel jaanalindudel, emudel, nandudel ning kiividel. Ülejäänud linnuliikide puhul satuvad seemnerakud emase kehasse siis, kui isane surub oma kloaagiava vastu emaslinnu kloaaki.

Lindude sugutite ehitust on analüüsitud üsna vähe. Enamasti pidasid zooloogid neid sarnasteks roomajate vastavatele kehaosadele.

Kuid isaste jaanalindude ning emude suguti kõvastub ning sopistub välja hoopis lümfisoonte abil, näitas Amherstis asuva Massachusettsi ülikooli uurimus.

Juba 1920ndatel aastatel kahtlustasid saksa ornitoloogid, et isase jaanalinnu suguliikme kõvastumise eest võib vastutada lümfisoonestik, kuid too uurimus jäi tähelepanuta.

Nüüd lahkasid Amhersti teadlased  Richard Prum ja Patricia Brennan ühe isase jaanalinnu ning kolm isast emu ning uurisid hoolikalt nende suguelundite ehitust. Selgus, et mõlemal liigil leidus suguti jäigastumist tekitavate lihaste ümbruses hulgaliselt käsnjat lümfirikast kudet. Koeproovide analüüsimise põhjal väidavad teadlased, et lindude erektsiooni kontrollibki lümfivool.

Lümfil põhineva suguti jäigaks muutumise päritolu jääb siiski segaseks. Brennan oletas, et partidel võib see olla märk omalaadest evolutsioonilisest võidurelvastumisest.

Isaspardid on oma geenide levitamisel üsna jõhkrad ning  paarituvad tihti emastega vastu nende tahtmist.  Seetõttu arenesid emaste lindude suguteed selles suunas, et vägistamist vältida. Isased linnud omakorda vastasid lümfisoontel põhineva suguti kõvastumisega, mis lubab suguti kiiresti sügavale viia.

Jaanalindude erektsiooni füsioloogia erineb imetajatest ning roomajatest, kelle peenis kõvastub veresoonte abil. Suguorgani kudede ehitus seevastu on üsna sarnane. Seepärast oletasid Brennan ning Prum, et lindude peenis ei pruugi olla sugugi uudismoodustis, vaid pärineda nende eellastelt.

Nüüd plaanib Brennan uurida kõiki linnuliike, kellel väljasopistuv suguorgan esineb ning teha kindlaks nende vahelised erinevused. Nii saab täpsustada lindude evolutsiooni.

Zooloogi sõnul on olemas seos lindude suguliikme suuruse ning paaritumiskommete vahel. Emud on monogaamsed  ning nende isaste sugutid on üsna tillukesed. Valimatut suguelu elavate nandude isaslindude kopulatsioonielundid on kopsakamad.

Kõige suuremaks küsimuseks jääb ornitoloogide jaoks see, miks on suurem osa lindudest ilma sugutita.

Peenis tundub paljunemise jaoks ülimalt oluline, kuid enamik lindudest seda ei vaja. Seetõttu võib peenis olla hoopis sekundaarne sugutunnus, mis aitab emast stimuleerida ning annab talle märku sigimisvalmidusest.

Samuti signaliseerib vägev peenis teistele isastele, et tegemist on tõsiseltvõetava ohtliku konkurendiga. Kõigist neist ülesannetest hoolimata saab enamik sulelisi ilma selle ihuliikmeta hakkama.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Zoology.

 

11.12.2011 11:47
Priit

Artiklit lugedes tekkis küsimus: Kas keegi seleteks mulle kuidas evolutsiooniteooriast lähtudes saavad emaslindude suguteed areneda selles suunas, et järglaste saamist (artiklis: vägistamist) vältida?

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus