2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
23.08.2011 10:22

Evolutsiooni veskid jahvatavad aeglaselt

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Püsivate muutuste tekkeks kulub umbes miljon aastat, näitas värske uuring.

Kuigi evolutsioon on konstantne ja vahel ka kiire, kulub püsimajäävate muutuste tekkeks enamasti siiski väga palju aega.  Maagiliseks piiriks tundub olevat ei rohkem ega vähem kui umbes miljon aastat.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatavas uuringus on esmakordselt kõrvutatud lühiajaliste perioodide (10-100 aastat) andmed palju pikaajalisema, miljonite aastate jooksul kivististesse kogunenud tõestusmaterjaliga.

Uuring näitas, et kiired muutused kohalikes populatsioonides ei ole sageli jätkusuutlikud ega levi ühelt liigilt teisele.

Tänapäeva inimene on keskmiselt 5-7 sentimeetrit pikem kui 200 aastat tagasi. Kuid see ei tähenda, et kasvamine jätkuks samas tempos ning inimesed oleksid 2000 aasta pärast keskmiselt pool meetrit pikemad. Samuti ei anna viimase paarisaja aasta jooksul toimunud muutused mingit garantiid, et inimesed oleksid miljoni aasta pärast sama pikad kui praegu.

Oregoni riigiülikooli zooloogi ja uuringu juhtiva autori Josef Uyeda sõnul esineb kiire evolutsioon ilmselgelt ainult suhteliselt lühikeste ajaperioodide jooksul, vahel koguni vaid mõne põlvkonna vältel. Need kiired muutused ei ole aga alati püsivad ning võivad esineda ainult väikeste populatsioonide piires.

Andmete analüüs näitab, et teadmata põhjustel on evolutsiooni pikaajaline dünaamika siiski üsna aeglane. Väga paljude erinevate liikide uurimine näitas, et suuremate püsivate muutuste tekkeks kulub umbes miljon aastat. Selles osas täheldasid uuringu autorid märkimisväärselt järjekindlat seaduspärasust.

Uyeda sõnul ei ole huvitav mitte see, et esineb nii palju bioloogilist mitmekesisust ja evolutsioonilist muutust, vaid hoopis see, et seda esineb nii vähe. Mõneti on mõistusvastane, miks evolutsioon peaks nii aeglane olema.

Pikaajalised väikeste muutustega perioodid, mida tuntakse ka kui evolutsiooni seiskumist, viisid 1970ndatel aastatel punkteeritud tasakaalu teooria tekkimiseni. See teooria väidab, et arengus vahelduvad aeglaste muutustega evolutsioonilised arenguperioodid kiirete muutustega.

Antud uuringu tulemused toetavad üleüldist seiskumise ja punkteeritud arengu seaduspära. Uyeda sõnul võivad seda siiski mõjutada mitmed erinevad põhjuslikud mehhanismid. 

Evolutsioonilise kohandumise põhjustab mõni loodusliku valikuga seotud jõud, näiteks keskkonnamuutus, röövloomad või  inimtegevusega seotud tegurid. Muutuste püsimajäämiseks ja akumuleerumiseks  peavad need jõud olema jätkuvalt laialt levinud ja püsivad. See muudab aga evolutsioonilised muutused arvatust aeglasemaks ja harvemaks.

Kuigi muutumise protsess on aeglane, on see siiski lakkamatu. Uuringu autorite sõnul muutub enamus liike sedavõrd palju, et harva leidub liiki, mis 1-10 miljoni aasta jooksul välja ei sureks või uueks liigiks ei areneks.

Pikaajaliste püsivate evolutsiooniliste muutuste täpne põhjus jääb aga hetkel selgusetuks. Igatahes ei paista teadlaste sõnul liikumapanevaks jõuks olevat kliimamuutus, sest paljud liigid on jäänud järskude kliimamuutuste perioodidel sisuliselt muutumatuteks.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus