15.11.2009 15:34

Falklandi hundi päritolu sai selgemaks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Teadlased võrdlesid väljasurnud Falklandi hundi muuseumieksemplaride DNA-d elavate koerlaste DNA-ga, et välja selgitada selle salapärase päritoluga hundi lähimad sugulased ja esivanemad ning leida vastus küsimusele, kuidas hundid üldse Falklandile jõudsid.

Falklandi hunt on kuulus mitte ainult oma salapärase päritolu poolest, vaid ka seetõttu, et teda kirjeldas oma reisidel Charles Darwin. Ta märkas erinevusi Ida- ja Läänesaarel elavate huntide vahel ning järeldas sellest, et liigid pole muutumatud üksused. Falklandi hunt suri välja aastaks 1876 – tegemist on esimese ajaloolisel ajal välja surnud koerlasega.

"On väga kummaline, et ainus saartel looduslikult elanud imetaja oli suur koerlane,“ ütles California ülikooli teadlane Graham Slater võrguajakirjale Science Daily. „Teisi maismaaimetajaid seal looduslikult ei ela – isegi ühtegi hiirt mitte. Imelikuks muudab hundi leidumise ka asjaolu, et Falklandi saared asuvad lähimast mandrist – Lõuna-Ameerikast – 480 kilomeetri kaugusel. Kuidas hundid sinna said?“

Huntide jõudmist Lõuna-Ameerikast alati lahus olnud saartele püütakse seletada mitmete teooriate abil alates jääpankade või puutükkide peal triivimisest ja lõpetades indiaanlaste poolsele kodustamisele järgnenud transpordiga saartele. Falklandi hunt suri aga lõpuks välja just seetõttu, et teda peeti ohuks asunikele ja nende lammastele, kuigi ka karusnahakütid andsid liigi väljasuremisele oma panuse.

Bioloogidele on mõistatuseks olnud ka Falklandi hundi põlvnemine. On arvatud, et ta võib olla kodukoera, Põhja-Ameerika koioti või Lõuna-Ameerika rebaste sugulane. Slateri sõnul olid hundid umbes koiotisuurused, kuid jässakamad ja punakat tooni kasukaga. Neil olid sarnaselt hallile hundile lühike koon ja paks villasarnane karv.

Slateri töörühm leidis, et Falklandi hundi lähim elusolev sugulane on lakkhunt, Lõuna-Ameerikas elav rebasesarnane pikajalgne koerlane. Teadlased leidsid ka, et uuritud Falklandi huntide ühine esivanem elas umbes 70 000 aastat tagasi, mis näitab teadlaste hinnangul, et hundid saabusid saartele enne viimase jääaja lõppu ja ammu enne inimeste jõudmist Uude Maailma. See leid välistab teooria, mille kohaselt hundid saabusid saartele koos indiaanlastega.

"Suurimaks üllatuseks oli, et Falklandi hundi ja lakkhundi viimane ühine esivanem elas üle kuue miljoni aasta tagasi,“ ütles Slater. „Lõuna-Ameerikas ei leidu vanemaid koerlaste fossiile kui 2,5 miljonit aastat, seega pidid need liinid arenema Põhja-Ameerikas. Paraku ei ole ka Põhja-Ameerikast leitud fossiile, mis võiksid kuuluda Falklandi hundi esivanematele.“

Kuigi tulemused tunduvad olevat väga raskelt seletatavad, on alati võimalik, et teadlastel ebaõnnestus midagi DNA analüüsimisel. Siiski on olemas ka fossiilseid leide, mis teadlaste tulemusi veidigi toetavad. Kuna Falklandi hunt ja lakkhunt lahknesid nii ammu, peaks Slateri sõnul Lõuna-Ameerikas leiduma Falklandi hundi lähedaste sugulaste fossiile. Teadlased ongi leidnud ühe võimaliku kandidaadi – Patagoonias elanud liigi nimega Dusicyon avus, kes suri välja 6000–8000 aastat tagasi. Teadlased keskenduvadki järgmiseks nende liikide vahelise seose uurimisele.

 

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 09:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

 D. Li et al./ Biol. Letters 02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

09.01.2012 10:43

Koerad mõistavad inimese vihjeid

Koerad ei pööra tähelepanu ainult inimese lausutud sõnadele, nad märkavad ka inimese kavatsust nendega suhelda, näitas värske uuring.

Raigo Pajula Postimees/Scanpix 02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.