Falklandi hundi päritolu sai selgemaks

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (0)

Teadlased võrdlesid väljasurnud Falklandi hundi muuseumieksemplaride DNA-d elavate koerlaste DNA-ga, et välja selgitada selle salapärase päritoluga hundi lähimad sugulased ja esivanemad ning leida vastus küsimusele, kuidas hundid üldse Falklandile jõudsid.

Falklandi hunt on kuulus mitte ainult oma salapärase päritolu poolest, vaid ka seetõttu, et teda kirjeldas oma reisidel Charles Darwin. Ta märkas erinevusi Ida- ja Läänesaarel elavate huntide vahel ning järeldas sellest, et liigid pole muutumatud üksused. Falklandi hunt suri välja aastaks 1876 – tegemist on esimese ajaloolisel ajal välja surnud koerlasega.

"On väga kummaline, et ainus saartel looduslikult elanud imetaja oli suur koerlane,“ ütles California ülikooli teadlane Graham Slater võrguajakirjale Science Daily. „Teisi maismaaimetajaid seal looduslikult ei ela – isegi ühtegi hiirt mitte. Imelikuks muudab hundi leidumise ka asjaolu, et Falklandi saared asuvad lähimast mandrist – Lõuna-Ameerikast – 480 kilomeetri kaugusel. Kuidas hundid sinna said?“

Huntide jõudmist Lõuna-Ameerikast alati lahus olnud saartele püütakse seletada mitmete teooriate abil alates jääpankade või puutükkide peal triivimisest ja lõpetades indiaanlaste poolsele kodustamisele järgnenud transpordiga saartele. Falklandi hunt suri aga lõpuks välja just seetõttu, et teda peeti ohuks asunikele ja nende lammastele, kuigi ka karusnahakütid andsid liigi väljasuremisele oma panuse.

Bioloogidele on mõistatuseks olnud ka Falklandi hundi põlvnemine. On arvatud, et ta võib olla kodukoera, Põhja-Ameerika koioti või Lõuna-Ameerika rebaste sugulane. Slateri sõnul olid hundid umbes koiotisuurused, kuid jässakamad ja punakat tooni kasukaga. Neil olid sarnaselt hallile hundile lühike koon ja paks villasarnane karv.

Slateri töörühm leidis, et Falklandi hundi lähim elusolev sugulane on lakkhunt, Lõuna-Ameerikas elav rebasesarnane pikajalgne koerlane. Teadlased leidsid ka, et uuritud Falklandi huntide ühine esivanem elas umbes 70 000 aastat tagasi, mis näitab teadlaste hinnangul, et hundid saabusid saartele enne viimase jääaja lõppu ja ammu enne inimeste jõudmist Uude Maailma. See leid välistab teooria, mille kohaselt hundid saabusid saartele koos indiaanlastega.

"Suurimaks üllatuseks oli, et Falklandi hundi ja lakkhundi viimane ühine esivanem elas üle kuue miljoni aasta tagasi,“ ütles Slater. „Lõuna-Ameerikas ei leidu vanemaid koerlaste fossiile kui 2,5 miljonit aastat, seega pidid need liinid arenema Põhja-Ameerikas. Paraku ei ole ka Põhja-Ameerikast leitud fossiile, mis võiksid kuuluda Falklandi hundi esivanematele.“

Kuigi tulemused tunduvad olevat väga raskelt seletatavad, on alati võimalik, et teadlastel ebaõnnestus midagi DNA analüüsimisel. Siiski on olemas ka fossiilseid leide, mis teadlaste tulemusi veidigi toetavad. Kuna Falklandi hunt ja lakkhunt lahknesid nii ammu, peaks Slateri sõnul Lõuna-Ameerikas leiduma Falklandi hundi lähedaste sugulaste fossiile. Teadlased ongi leidnud ühe võimaliku kandidaadi – Patagoonias elanud liigi nimega Dusicyon avus, kes suri välja 6000–8000 aastat tagasi. Teadlased keskenduvadki järgmiseks nende liikide vahelise seose uurimisele.