Helireostus eksitab kalad ära

Üha suurenev inimtekkeline helireostus ookeanides võib kalad juhtida headest elupaikadest eemale ja põhjustada seeläbi nende surma, leidsid Suurt Vallrahu uurinud Suurbritannia teadlased.

Noored troopilise kliimavöötme kalad lähtuvad looduslikest häältest, et leida üles korallrahud, mis võimaldavad neil ellu jääda. Teadlased leidsid aga, et lühike kokkupuude kunstlike helidega muudab kalade jaoks ligitõmbavaks hoopis valed helid, kirjutas Science Daily.

Varasemas uurimuses leidis Bristoli ülikooli teadlane Steve Simpson, et korallriffides elavate kalade pojad kasutavad elupiaga leidmiseks kalade, krevettide ja merisiilikute poolt tekitatud helisid. Laevadelt, tuulefarmidest ja naftapuurimisel tekkivate helide oodatav suurenemine võib ohustada seda kalade eluks hädavajaliku käitumisvormi.

Simpson ütles: „Kui rifikalad on vaid nädalavanused, peavad nad toime tulema suure väljakutsega, et kindlaks määrata ja välja valida sobiv elupaik. Rifihelid annavad neile selleks hädavajalikku infot, kuid kui kalad õpivad ja jätavad meelde valesid helisid, muutuvad hoopis need helid neile ligitõmbavaks ja juhivad neid vales suunas.“

Simpson ja tema kolleegid püüdsid veealuste valguslõksude abil korallriffide poole suunduvaid kalapoegi. Kalad pandi akvaariumisse, kus neile mängiti ette erinevaid helisid. „Tulemused näitavad, et kalad suudavad õppida uusi helisid ja mäletavad neid veel tunde hiljem. See lükkab ümber müüdi, et kalade mälu on vaid kolmesekundiline,“ ütles Simpson.

Tema kolleg Mark Meekan lisas: „Leidsime ka, et kalad suudavad helisid eristada ning võivad sõltuvalt eelnevatest kogemustest hakata järgima valesid helisid, mis võib nende käitumise segi ajada nende elu kõige olulisemal ööl.“

Kärarikkas keskkonnas võib loodusliku käitumise häirimine kalapopulatsioonide arvukust oluliselt mõjutada. Uurimus avaldati ajakirjas Behavioral Ecology.

• Tweet