15.11.2009 15:14

Ida-Aafrikas on sündimas uus ookean

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

2005. aastal avanes Etioopias Afari piirkonnas 50 kilomeetri pikkune lõhe, mida mõned geoloogid kohe uue ookeanibasseini sünniks nimetasid.

Iseenesest ei ole see uudis, et Ida-Aafrikas toimub juba miljoneid aastaid riftistumisprotsess. Maakoores valitsevad venituspinged, tekivad piklikud ja sügavad riftiorud ning kaasneb ka intensiivne ja kohati väga eriskummaline vulkaaniline aktiivsus.

Siiani on aga arvatud, et riftistumine, mis viib lõpuks mandrite lõhenemise ja uue ookeanibasseini tekkeni, on aeglane ja järkjärguline protsess. Uus ookeaniline maakoor tekib ookeani keskahelikes keskmiselt umbes sama kiirelt kui kasvavad inimese sõrmeküüned.

Seetõttu suhtusid osad teadlased väga kahtlevalt väitesse, et 50 kilomeetri pikkuse ja kuue meetri laiuse lõhe äkiline avanemine on osa sellest protsessist. Nüüdseks on siiski selgunud, et nii see on ning ettekujutust mandrite lõhenemisest kui aeglasest ja järkjärgulisest protsessist tuleb mõnevõrra revideerida, kirjutas Scientific Blogging.

„Piklik lõhe maakoores valmistas oma tulekut ette paljude väiksemate maavärinatega pikema aja vältel, kuid riftioru avanemine oli siiski vaid paari päeva pikkune sündmus,“ ütles professor Atalay Ayele Addis Abeba ülikoolist, kelle osalusel kirjutatud artikkel ilmus ajakirjas Geophysical Review Letters.

Rifti avanemisega kaasnes ka vulkanism, mis algas rifti põhjaotsast ning levis seejärel lõuna suunas, olles tüüpiline lõhevulkaani esindaja. Täpselt samamoodi toimub uue maakoore teke ka ookeanisügavustes. Maakoor lõheneb ning tekkinud avausse pressib end magma ja moodustab maapinnani jõudes uue lõhevulkaani.

Sellist tüüpi vulkanism on Maal tegelikult valdav, kuid enamasti toimub see inimsilma eest varjatult ookeani sügavustes, mistõttu on ka teadmised lõhevulkaanide olemuse kohta veel kaugel täielikkusest. Uus Etioopia rebendorg ning selle edasine saatus on nüüd teadlaste terase pilgu all jälgimisel, sest Etioopias toimuv on unikaalne võimalus jälgida protsesse, mis enamasti toimuvad kättesaamatus sügavuses mitme kilomeetrise veekihi all.

 

05.02.2010 12:40

Meteoriidist leiti teemandist kõvemaid kristalle

1971. aastal Soomes maha kukkunud meteoriidist leiti kristalle, mis ületavad kõvaduselt teemandi vastava näitaja.

Vikipeedia 29.01.2010 17:11

Uus idee primaatide põlvnemisest tekitab vaidlusi

Uue hüpoteesi kohaselt tõukasid inimeste ja teiste primaatide kaugete esivanemate evolutsiooni tagant suured vulkaanipursked ja mandrite lahknemine.

28.01.2010 10:14

Põllumajandusmürgid ohustavad põldude elurikkust

Kolm suve tagasi söötsid Tartu Ülikooli teadlased Tartumaa põldudel röövputukatele lehetäisid ja pressisid mulda tühju õllepurke.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

21.01.2010 08:10

Nutitelefon aitab taimi määrata

Kui käepärast on nutitelefon iPhone ja iPod Touch, võib puuliigi määrata otse looduses.

11.01.2010 16:15

Jääkarud kolivad maismaale

Arktilise merejää sulades peavad jääkarud muutma oma elupaigaeelistust. Üha rohkem karusid peab jahti maismaal, kuigi nad on harjunud jahtima jääl.

16.12.2009 13:46

Mammutid elasid Põhja-Ameerikas arvatust kauem

Mammutid ja teised suured imetajad võisid Põhja-Ameerikas surra välja oluliselt hiljem, kui varem arvati.

14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale.

10.12.2009 14:42

Mõnel linnuliigil on ka emased ilusad

Paljudel linnuliikidel on ilusa ja silmapaistva sulestikuga ainult isaslinnud, emaste sulestik on aga pigem varjevärvusega.

09.12.2009 15:05

Hiiglaslik jäämägi triivib Austraalia suunas

Austraalia suunas triivib hiiglaslike mõõtmetega jäämägi, mille sarnast kohtab selles piirkonnas keskmiselt korra sajandis.

03.12.2009 21:55

Kuulus Marsi meteoriit taas vaatluse all

1996. aastal teadusmaailmas sensatsiooni tekitanud Marsi meteoriit on taas teadlaste tähelepanu pälvinud.

24.11.2009 13:08

Toba vulkaan viis Indiast metsa

Uue uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.

20.11.2009 23:04

Suurte imetajate väljasuremine muutis maastikku

Mammutite ja mastodonide väljasuremist on palju uuritud, kuid siiani pole päris selge, mis neile hiiglaslikele imetajatele saatuslikuks sai.

15.11.2009 15:34

Falklandi hundi päritolu sai selgemaks

Teadlased võrdlesid väljasurnud Falklandi hundi muuseumieksemplaride DNA-d elavate koerlaste DNA-ga, et välja selgitada selle salapärase päritoluga hundi lähimad sugulased ja esivanemad ning leida vastus küsimusele, kuidas hundid üldse Falklandile jõudsid.

15.11.2009 15:29

Atmosfääri looded mõjutavad maalihkeid

Uue Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt mõjutavad õhurõhu muutused ja atmosfääri looded oluliselt aeglaselt edasiliikuvate maalihete liikumiskiirust.

29.10.2009 16:33

Savannipuud kaitsevad tulekahjude abil oma elupaika

Enamasti on tulekahjud puudele äärmiselt ohtlikud. Savannipuudele võivad tulekahjud aga uue uurimuse kohaselt isegi kasulikud olla.

Reuters/Scanpix 29.01.2010 15:34

Visioonid aastaks 2020: mullateadus

2020. aasta lähenedes peab maailm tegema olulisi korrektiive oma senises lähenemises põllumajandusse.

27.01.2010 10:22

Visioonid aastaks 2020: ökoloogia

Kõige suuremaks probleemiks, millega ökoloogid järgmise kümne aasta jooksul silmitsi seisma peavad, on paljude uurimisobjektide kadumine enne seda, kui neid korralikult tundma õpitakse.

21.01.2010 16:28

Maailma liigirikkaim piirkond asub Ecuadoris

Yasuni rahvuspark on maailma kõige suurema liigilise mitmekesisusega ala.

12.01.2010 12:16

Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre

Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.

07.01.2010 11:49

Leiti varaseimate neljajalgsete jäljed

Umbes 397 miljonit aastat tagasi liikusid praeguse Poola aladel asuval mudasel merekaldal esimesed neljajalgsed olendid.

15.12.2009 13:24

Alaska põhjarannik kaob merre

Globaalsele soojenemisele on jalgu jäänud Alaska põhjarannik, mis on viimastel aastatel erakordse kiirusega merre kadumas.

11.12.2009 13:30

Kõrgmäestike lumi ei ole enam puhas

Andide valge lumega kaetud mäetipud ei olegi tegelikult kuigi puhtad.

09.12.2009 22:29

Uuring aitas taastada mitusada kahepaiksete sigimispaika

Väljasuremisohus kahepaiksetele taastati Lõuna-Eestis 340 sigimispaika, mistõttu kasvas mudakonna poolt asustatud veekogude arv piirkonnas kolme aasta jooksul üle kuue korra.

08.12.2009 22:42

Sinivaalad laulavad üha madalamalt

Sinivaalad hüüavad oma kaaslasi iga aastaga järjest madalama häälega. Teadlased seda veidrat trendi siiani usutavalt seletada ei oska.

02.12.2009 20:34

La Manche’i väina uuristas jõgi

Suurbritanniat Euroopa mandriosast lahutava La Manche’i väina uuristas hiiglaslik jääaja vooluveekogu.

24.11.2009 13:05

Roomajaemad jagavad pesi

Uue uurimuse kohaselt pole munade munemine ühisesse pessa emaste roomajate puhul mitte erakordne, vaid küllalt levinud käitumisviis.

18.11.2009 12:00

India loomaaiaelevandid lastakse vabaks

Kõik India loomaaedades ja tsirkustes elavad elevandid kolivad ära looduskaitsealadele, kus nad hakkavad elama palju vabamalt.

15.11.2009 15:32

Elektriangerjas andis inspiratsiooni uute akude loomiseks

Ameerika teadlased on välja töötanud aku, mis võtab elektri tootmisel eeskuju elektriangerjast.

15.11.2009 15:14

Ida-Aafrikas on sündimas uus ookean

2005. aastal avanes Etioopias Afari piirkonnas 50 kilomeetri pikkune lõhe, mida mõned geoloogid kohe uue ookeanibasseini sünniks nimetasid.

 
Küsi teadlaselt
Kas on võimalik toota kuutolmust energiat? Discoveri peal oli kord saade sellest, aga kahjuks õnnestus see maha magada, kuid reklaamist jäi meelde, et vähese hulga kuutolmuga on võimalik terve linn energiaga ära toita. Küsimuse tuletas meelde hiljutine ulmefilm "Moon", kus koguti tolmu ning saadeti see Maale. Fact or fiction?
Mart Noorma, TÜ optilise metroloogia dotsent:

Nii fact kui fiction. Praeguste teadmiste põhjal on suur tõenäosus, et Kuu tolm sisaldab heeliumi isotoopi He-3 mida saaks teoreetiliselt kasutada ter

Esita küsimus Loe edasi!
Doktoritööd
Idee
Veider teadus