18.11.2009 12:00

India loomaaiaelevandid lastakse vabaks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Kõik India loomaaedades ja tsirkustes elavad elevandid kolivad ära looduskaitsealadele, kus nad hakkavad elama palju vabamalt, teatasid ametnikud reedel.

Otsus mõjutab umbes 140 elevanti, kes elavad 26 loomaaias ja 16 tsirkuses üle kogu maa. Käsk järgnes loomakaitse aktivistide murele vangistuses peetavate elevantide pärast, keda peetakse tundide kaupa keti külge aheldatuna, kirjutas Physorg.

Loomaaedades ja tsirkustes elavad elevandid viiakse riigile kuuluvatesse niinimetatud elevandilaagritesse, mis asuvad kaitsealadele ja rahvusparkide läheduses. Elevandid võivad seal vabalt ringi liikuda, kuid hooldajad hoiavad neil siiski silma peal.

Mõned elevandieksperdid olid aga elevantide looduskaitsealadele kolimise suhtes skeptilised, sest paljusid kaitsealasid ähvardab üha enam inimasustuse pealetung. „Elevantidele oleks vaja luua spetsiaalsed kaitsealad, võib-olla isegi väljaspool praeguseid kaitsealasid, mis suurendaks veelgi asustuse survet praegustele looduslikele elupaikadele,“ ütles Bangalores asuva India teadusinstituudi ökoloogiaprofessor Raman Sukumar.

Üha uued uurimused näitavad, et looduses elavad elevandid oluliselt kauem kui vangistuses, lisaks on nad tervemad ning suudavad edukamalt paljuneda kui loomaaiaelevandid. Vangistuses peetavad elevandid surevad sageli noorelt või põevad erinevaid haigusi, sealhulgas ülekaalulisust või artriiti.

India rahvusparkides ja looduskaitsealadel, eelkõige riigi lõuna- ja kirdeosas, elab vabalt hinnanguliselt 28 000 elevanti. Veel 3500 elevanti elab vangistuses, paljud neist templites, samuti kasutatakse elevantide tööjõudu metsatöödel. Nende elevantide vabastamise suhtes pole veel otsuseni jõutud.

 

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 09:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

 D. Li et al./ Biol. Letters 02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

09.01.2012 10:43

Koerad mõistavad inimese vihjeid

Koerad ei pööra tähelepanu ainult inimese lausutud sõnadele, nad märkavad ka inimese kavatsust nendega suhelda, näitas värske uuring.

Raigo Pajula Postimees/Scanpix 02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.