08.02.2011 13:17
Inimlaste nägu annab signaale käitumise kohta
Inimene suudab neutraalsete näopiltide
põhjal hinnata nii enda liigikaaslaste kui ka šimpansite
iseloomuomadusi.
Walesi Bangori ülikooli psühholoogid on
mitmete katsetega näidanud, et
inimesed suudavad ka
neutraalsete, emotsioonitute näopiltide põhjal kindlaks teha fotodel kujutatud
inimeste iseloomujooni. Sel viisil suudetakse hinnata näiteks tasakaalukust,
ekstrovertsust ja loomingulisust.
Nüüd on waleslased oma uurimisteemat
laiendanud ka inimese lähisugulastele ning uurivad šimpanse.
Inimeste ekstravertsus ja šimpanside
dominantsus on osaliselt pärilikud jooned, mille aluseks on enesekindlus ning
head sotsiaalsed oskused. Ajakirjas Evolution and Human Behavior ilmunud
uurimuses oletavad Robert Ward ja tema kaastöölised, et näojoonte põhjal
isikuomaduste hindamise võime kujunes välja inimese ning inimahvide ühisel
eellasel seitse miljonit aastat tagasi.
Oma viimases uurimuses tegi Wardi
uurimisrühm neli katset kokku 139 tudengiga. Vabatahtlikud katsealused pidid
vaatlema fotosid ahvidest, kelle käitumist oli eelnevalt jälgitud ja seetõttu
oli teada, kas nad olid dominantse või alluva käitumisega. Kõikidel piltidel
olid šimpansid otsevaates ja neutraalse näoilmega, samuti kasutati valgustust,
mis välistas tugevate varjude ja
seeläbi hirmutava mulje tekkimise võimaluse. Inimesed eristasid dominatseid
ahve alluvatest 60-70
protsendil juhtudest.
Isaste puhul oli eristamissagedus kõrgem.
Oma liigikaaslaste hindamisel on inimesed olnud vaid veidi edukamad, hinnates
näiteks naiste ekstravertsuse esinemist õigesti kolmveerandil juhtudest. Ward
selgitab: “See, et inimene suudab samalaadselt hinnata nii
enda liigikaaslast kui ka šimpansi , näitab, et tegemist pole ainult
kultuurist tuleneva fenomeniga.”
Edaspidi kavatseb Ward uurida seda, kas ka šimpansid
suudavad oma liigikaaslaste näopilte vaadates kindlaks teha, millistel on
kujutatud domineeriva käitumisega
isendid.
“Tegelikult ei tea me täpselt, mis muudab dominatse šimpansi ja
ekstravertse inimese näo äratuntavaks," lisas ta. Üheks selliseks tunnuseks peetakse naiste tugevat lõuajoont, kuid
tegelikult suudavad inimfotodega tehtud katsetes osalevad vabatahtlikud hästi
eristada tagasihoidlikke ja suhtlemisvalmis naisi ka siis, kui neile
näidatakse vaid isiku silmi, nina ja suud.
Wardi
kolleegid peavad vajalikuks kontrollkatseid, kus kasutataks ühest ja samast
šimpansist kokku monteeritud fotosid. Sellised fotod vähendavad eksitavaid
muljeid, mis võivad tekkida vaid ühe foto kasutamise puhul. Inimestega tehtud katsetes
ongi Bangori psühholoogid montaaži abil tulemusi kontrollinud, kuid inimahvide
puhul jäädakse monteerimisel hätta, kuna karvkate varjab luude ja oluliste
miimiliste lihaste paiknemist. Mitme pildi liitmisel saadakse seetõttu tihti
udune kujutis.