08.07.2011 10:21
Jääkaru esiema oli pruun
Jääkarud ja pruunkarud on korduvalt ristunud. Võimalik, et just see on aidanud jääkarudel hakkama saada muutuva kliimaga.
Praegu elavad jääkarud vaid karmidel põhjaaladel, kuid nende esivanemad pärinevad üsna ootamatust kohast – roheliselt Iirimaalt. Sellisele järeldusele jõudis rahvusvaheline teadlaste rühm pruunkarude ja jääkarude mitokondriaalse DNA uurimisel. See pärilikkusaine pärandub edasi vaid emaliini pidi – munaraku kaudu.
Geneetikud eraldasid DNAd iidsetest karuluudest, näiteks oli nende käsutuses Iirimaa koobastest leitud luud. Seal leidsid paljud loomad edasiliikuva jää eest varju. Kõige vanemad proovid pärinesid 12 000 aasta tagusest ajast.
Võrdluseks kasutati tänapäeva mesikäppade geneetilist materjali.
Uurimuse esialgseks eesmärgiks oli teada saada, kuidas viimane jääaeg karusid mõjutas. Proovide analüüsimisel selgusid üllatavad tulemused. Tänapäevaste jääkarude otsesteks emapoolseteks esivanemateks osutusid Iirimaal elutsenud pruunkarud, kes kadusid sealt umbes üheksa tuhande aasta eest. Iiri päritolu emaliin oli jälgitav kõikides tänapäevastes jääkaruasurkondades.
Siiani peeti jääkarude kõige lähemateks sugulasteks Alaska piirkonna saarestikes elutsevaid karusid.
Tulemused lubavad arvata, et jääkarud ja pruunkarud on pärast ühisest eellasest lahknemist korduvalt omavahel ristunud. Võimalused selleks avanesid neil aegadel, kui soojenev või jahenev kliima kahe liigi levilad teineteisele lähemale nihutas.
Pruunide sugulastega ristumine on jääkarude geneetilist mitmekesisust rikastanud ning aidanud neil rasked ajad üle elada. Üksikuid teateid pruunkarude ja jääkarude omavahelisest sigimisest esineb ka nüüd. Uurimuse ühe autori Beth Shapiro sõnul annab see lootust, et jääkaru võiks liigina alles jääda ka siis, kui kliima soojeneb.
Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.