Jääkarud kolivad maismaale

Arktilise merejää sulades peavad jääkarud muutma oma elupaigaeelistust. Üha rohkem karusid peab jahti maismaal, kuigi nad on harjunud jahtima jääl.

Karude kommete muutumine ei mõjuta ainuüksi neid, vaid ka inimesi, sest maismaal suureneb inimeste ja karude vaheliste kokkupõrgete tõenäosus, kirjutas LiveScience.

Ajakirja Arctic detsembrinumbris avaldatud uurimuses vaadeldi 27-aastast perioodi alates 1979. aastast kuni 2005. aastani. Jääkarude esinemist Beauforti mere ümbruses uuriti õhuvaatlustega iga aasta sügisel. Beauforti meri on osa Põhja-Jäämerest, mille kallasteks on nii Alaska, Kanada Yukoni provints ja Loodealad kui ka arktilised saared.

Andmete uurimisest selgus, et jääolude muutumisega leiti jääkarusid teistsugustest elupaikadest. 1979. ja 1987. aasta vahel nähti maismaal või avavees liikumas 12 protsenti loendatud karudest, ülejäänud olid jääl. See number suurenes 90 protsendini 1997. ja 2005. aasta vahel.

Lisaks on pidevalt suurenenud loendusel nähtud karude arvukus. Kui 1979. ja 1987. aasta vahel loendati 138 karu, siis 1988. ja 1996. aasta vahel oli neid juba 271 ja 1997. ja 2005. aasta vahel juba 468.

See ei tähenda aga, et jääkarude arvukus oleks tõusuteel. Jääkarude uurija Karyn Rode hoiatas, et selle uurimuse eesmärgiks ei olnud hinnata karude arvukust kaldalähedaste elupaikade põhjal. „Meie uurimus näitab hoopis, et kaldalähedastel aladel elavad jääkarud satuvad üha rohkem maismaale, sest nende eelistatud elupaika, merejääd, pole saadaval,” selgitas ta.

Beauforti mere piirkonnas oli 2005. aastal oluliselt vähem jääd kui uurimisperioodi alguses 1979. aastal. Mere jäätumine toimub keskmiselt hiljem, kevadine sula tuleb varem. Seetõttu väheneb kiiresti ka läbi aasta jääkatte all oleva mereosa pindala.