02.03.2010 14:40
Jääkarud tekkisid üsna hiljuti
Jääkaru
eellase lõualuust saadud DNA näitas, et jääkarud on suhteliselt noor liik – nad
kujunesid välja vaid 150 000 aastat tagasi.
Varemgi
oli teada, et jääkarud tekkisid pruunkarudest, kuid siiani ei teatud täpselt,
millal liikide lahknemine aset leidis. Avastuse tegi võimalikuks 2004. aastal Teravmägedel
leitud haruldane lõualuu. Leitud on vaid väga vähe jääkarude fossiilseid
jäänuseid, seetõttu pole nende evolutsiooni kuigi hästi mõistetud, kirjutas
LiveScience.
"See
leid andis meile harukordse võimaluse hinnata liigi tekkimise aega,“ ütles
uurimust juhtinud Buffalo ülikooli teadlane Charlotte Lindqvist. „Selgus, et
jääkarud on küllalt noor liik.“
110 000
kuni 130 000 aastat vana lõualuu võimaldas jääkarude minevikku uurida,
sest sealt õnnestus geneetiline materjal kätte saada. Teadlased puurisid hamba
sisse augu ja eraldasid sealt kogutud materjalist mitokondriaalse DNA.
Mitokondrid on rakkude energiat tootvad osad, millel on oma iseseisev genoom.
Teadlased
võrdlesid iidse karu DNA-d tänapäevaste jääkarude ja tänapäevaste
pruunkarudega, kes elavad Alaskal Admiralty, Baranofi ja Chigagofi saartel ja
keda peetakse jääkaru lähimateks sugulasteks.
"Pidime
tänapäeva jääkarude DNA-d võrdlema iidse jääkaruga ja lähimate sugulastega
pruunkarude hulgast, et rekonstrueerida jääkarude sugupuu ja mõista nende
evolutsiooni,“ ütles Lindqvist. „Jääkarud põlvnevad pruunkarudest. Leidisime,
et iidne jääkaru asub peaaegu täpselt jääkarude ja pruunkarude lahknemiskohas,
olles tänapäevaste jääkarude ja tänapäevaste pruunkarude ühise esivanema
lähedane sugulane.“
Uurimuse
käigus sekveneeritud jääkaru genoom on vanim imetaja mitokondriaalne genoom,
mis teadlastel kunagi sekveneerida on õnnestunud. Lindqvisti sõnul tegid selle
võimalikuks uusimad arengud sekveneerimistehnoloogiates.
Jääkarud
on äärmiselt spetsialiseerunud liik. Pruunkarud suudavad elada tunduvalt
mitmekesisemates elupaikades, jääkarud on õppinud kasutama aga väga
spetsiifilist ökoloogilist nišši. Nad elavad Arktika merejää äärealadel ja
toituvad vaid vähestest liikidest, näiteks mõnedest hülgeliikidest.
Selline kõrge spetsialiseerumine võib jääkarude
kohanemise muutuva kliimaga väga raskeks muuta. Liik kujunes välja elama
merejääl ning praegu jääb merd katvat jääd iga aastaga üha vähemaks. Uurimistöö
tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.