Ka loomad sõbrustavad

Elevandid, delfiinid, primaadid... Inimeste sõprussuhetega sarnaseid suhteid sõlmivate liikide hulka lisandusid nahkhiired.

Varasemad uuringud on näidanud, et mitmel loomaliigil on võime sarnaselt inimesega ülikiirelt muutuvas sotsiaalses ühiskonnas sõprussuhteid säilitada, kirjutas Discovery.

Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B avaldatud uuring lisas sellesse nimekirja nahkhiired.

Kuigi metsikutel pikkkõrv-lendlastel on sotsiaalsed sidemed kogu kolooniaga, eelistavad nad läbikäimist kindlate kaaslastega.

Uuringu juhtiva autori Gerald Kerthi sõnul meenutavad need sõprussuhted inimeste sõprust. Vaatamata kaootilisele elule suudavad nahkhiired pikaajalisi sõprussuhteid hoida.

Ta selgitas, et ka inimesed ei tööta, mängi, ega ela pidevalt koos. Vaatamata pidevalt muutuvale sotsiaalsele suhtlusele suudame me hoida pikaajalisi suhteid sõprade ja perega.

Saksamaa Greifswaldi ülikooli professor Kerth uuris koos oma kolleegide Nicolas Perony ja Frank Schweitzeriga nahkhiirte kolooniaid viis aastat.

Isased pikkkõrv-lendlased elavad üksinduses, kuid emased ripuvad koos puuõõnes või pesakastis asuval õrrel. Emased isendid eelistasid läbi aastate teatud kindlaid kaaslasi.

Lisaks koos puhkamisele vahetavad koloonia liikmed omavahel informatsiooni sobivate õrte kohta ning otsustavad koos järgmise sobiva õrre asukoha. Lisaks sellele puhastavad ja soojendavad nad õrrel rippudes teineteist.

Emased nahkhiired ei valinud oma kaaslasi suuruse, vanuse, järglaste arvu või suguluse järgi, kuigi vanemad neist säilitasid sageli sidemed erinevate sõpruskonna alarühmadega.

Kerth usub, et inimestevahelisele sõprusele sarnanevad suhted esinevad ka teistel parasvöötme nahkhiirtel, sest ka need elavad tihtipeale kolooniates, mis samuti sageli lõhenevad ja uuesti ühinevad.

Selline pidev sotsiaalsete sidemete katkemine ja taastumine esineb ka elevantidel, delfiinidel, šimpansidel ja inimestel.

Loomade käitumist uuriv USA teadlane Jonathon Balcombe tõi esile asjaolu, et emased nahkhiired täidavad vahel ka ämmaemanda rolli. Näiteks abistas Floridas sünnitusel lendkoera temaga suguluses mitteolev emane isend. Abistaja puhastas ja kallistas sünnitavat nahkhiirt korduvalt.

Balcombe lisas, et abistav nahkhiir jätkas vastsündinu puhastamist ning tuulutas koos teise emasega tiibade abil sünnitusest toibuvat ema.

Kerthi sõnul on üsna väikese, maapähkli suuruse ajuga nahkhiired tõestuseks, et inimeste sõprussuhte sarnane pikaajaline sõprus ei sõltu kiirelt muutuvas ühiskonnas ilmtingimata aju suurusest. Avastus võib seada kahtluse alla eelnevad inimeste aju suurust põhjendavad teooriad.

Varem arvas osa antropolooge, et inimesel on vaja suurt aju, et säilitada suhteid pidevalt muutuvas sotsiaalses ühiskonnas. Nahkhiirte uuring näitab aga, et seda võisid mõjutada ka teised tegurid ning tillukese ajuga nahkhiirte oskus sõprust säilitada võib olla inimestest isegi parem.

• Tweet