2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas delfiinid võiks olla abiks tulnukatega suhtlemisel?
18.02.2011 21:20

Kas delfiinid võiks olla abiks tulnukatega suhtlemisel?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Kui inimkond peaks kunagi maavälise eluga kokku puutuma, siis kas oleme suhtluseks valmis?

Floridas asuva Wild Dolphin Project'i teadlased valmistuvad selleks delfiinidega suhtlust harjutades.

Käitumisbioloog Denise Herzing alustas Bahama saarte läheduses ookeanis elavate delfiinide uurimist enam kui kaks aastakümmet tagasi. Aastate jooksul täheldas ta, et delfiinid otsivad inimeste seltskonda, mis viis ta mõttele, et ehk on võimalik seda vastastikkuseks suhtluseks kasutada.

Delfiinil on suur ja keeruline aju, millel on hästi välja arenenud mõtlemisega seotud piirkonnad.  Neil on ka keeruline sotsiaalne struktuur, nad loovad liitlassuhteid, jagavad kohustusi ning neil on isiksus. Näiteks suudavad nad ennast peeglis ära tunda, mis viitab enesetunnetusele.

Treenitud delfiinid suudavad märkimisväärselt mõista keelt. Näiteks Hawaiil delfiinide uurimisega tegeleva instituudi teadlasel Louis Hermanil õnnestus koos kolleegidega delfiinidele viipamise ja sümbolite abil selgeks õpetada mitusada sõna.

Nad avastasid, et delfiinid suudavad mõista erinevaid väiteid ja küsimusi, mõisteid nagu näiteks "ei" või "puudub", ning seda, et sõnade järjekorra muutumine muudab lause mõtet. See tähendab, et nad mõistavad lauseõpetust.

Osa uuringuid väidab, et delfiinid kasutavad oma keelt.

Kui meil peaks kunagi avanema võimalus kohtuda tulnukatega, siis ilmselt ei ole see kohtumine täiuslik, kui ei püüta leida viisi omavaheliseks suhtluseks. Just sedalaadi kohtumiseks valmistumiseks saavad delfiinid meid aidata. Neile oleme me õpetanud inimkeelt, kuid mitte õppinud nende keelt.

Herzing võttis suhtlemiseks kasutusele avatud raamistiku, mis kasutab delfiinidega suhtlemiseks häälitsusi, sümboleid ja mänguasju. Eesmärgiks oli luua primitiivne keel, mida mõistaks nii inimesed kui delfiinid.

Sukeldujad demonstreerisid süsteemi veealuse klaviatuuri peal, mis võimaldas  häälte tegemist. Inimesed pidid neile häältele vastava mänguasja viskama. Lisaks klahvidel olevatele sümbolitele oli iga klahv seotud häälitsusega, mida delfiinid matkida suudavad.

Delfiinil oli võimalik endale mänguasja küsida kas klahvile vajutades või häälitsedes.

Herzingi uuring on esimene sarnane, sest keegi ei ole enne üritanud teiste elusolenditega luua kahesuunalist suhtlust.

Emory ülikooli bioloogi Lori Marino sõnul on see õige viis vastastikkuse suhtluse loomiseks, sest sel moel ei sunni inimene ennast delfiinile peale.  Marino arvates on see tulevikus delfiinidega töötamiseks parim moodus.

Kolme aasta jooksul mängiti delfiinidega poole tunni kaupa kokku umbes 40 tundi. Selle pilootuuringu tulemused avaldati ajakirjas Acta Astronautica.

Herzingi juhitud uuring leidis, et kuus noort emast delfiini olid mängust huvitatud ning tulid alati mängima, kui mäng käis. Samas noored isased delfiinid olid suhtlemisest ja inimestest vähem huvitatud.

Herzingi arvates tuleneb see sellest, et emastel on siis vähem aega mängimiseks, kui nad peavad emakohustusi täitma.

Üllatuslikult kutsus osa delfiinidest mängu ka teist liiki silmikdelfiinid, mis viitab nende loomupärasele uudishimule. Looduses suhtlevad delfiinid ka liigiüleselt, kooskõlastades jahipidamist ning valvates ühiselt järglaste järele.

Herzing leidis, et mängukorrad olid kõige edukamad siis, kui inimesed ja delfiinid enne mängu algust teineteist matkides koos aeglaselt ja sünkroonselt ujusid, hoides samas silmsidet.

See viitab delfiinide viisakale käitumisele, sest ka inimesed kasutavad teise vastu huvi ülesnäitamisel kehakeelt ja silmsidet.

Matemaatika aitab

Californias asuva maavälise elu otsingutega tegeleva SETI instituudi teadlane Laurance Doyle uurib loomadega suhtlemist maaväliseks suhtluseks ettevalmistumise eesmärgil.

Ta kasutab raadiosignaalide analüüsimiseks informatsiooniteooriat, et paremini avastada maavälist mõistust. Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.

Tema sõnul on see filtriks, mis võimaldab kosmosest kinni püüda maavälise mõistuse signaale, mida me muidu ei märkaks.

Informatsiooniteooria kasutamine võimaldab näiteks eraldada binaarse koodi juhuslikest nullidest ja ühtedest.

Delfiinide häälitsuste analüüsimine võimaldab täiskasvanud delfiinid vastsündinutest eristada, kui nad informatsiooni vahetamiseks vilistavalt häälitsevad.

Väikelastega sarnaselt vastsündinud delfiinid alguses lalisevad, kuni on keele selgeks õppinud.

Informatsiooniteooria näitab ka seda, et küürvaaladel on grammatikareeglid ja lauseõpetus.

Doyle'i sõnul ei ole me ainsad mõistusega elusolendid. Paljud loomad suhtlevad omavahel, kuid me lihtsalt ei mõista neid.

Doyle on huvitatud informatsiooniteooria rakendamisest mesilaste peal. Mesilased suudavad suhtluse abil keerulisi tervet mesilasrühma puudutavaid otsuseid teha, kuid nende otsuste taga on tarust pärinev tarkus.

Doyle kavatseb uurida ka puude vahel eksisteerivat suhtlust, sest need jagavad kemikaalide abil informatsiooni kahjurite ja ohtude kohta.

Ta arvab, et võibolla ei olegi infovahetuseks ajusid üldse vaja.
19.02.2011 12:29
millised tulnukad

Delfiinides,vaalades kehastuvad inimhinged.

Lisa kommentaar
21.02.2011 14:11
tige molkushing

võibolla on vastupidi, vaalahinged kehastuvad inimestes. jõehobud on kah kaugelt suguluses delfiinide ja vaalalistega, nende hinged kah siis. ning kui jõehobud siis teised sõralised kah, nagu näiteks knuud ja lehmad... sead!

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus