29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Kabir Bakie/Wikipedia Commons

Foto:

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

Inimese lähimad sugulased elavad Aafrikas. Šimpansi ja kääbusšimpansi ehk bonobo DNA erineb meie omast vaid paari protsendi võrra. Kõige suuremaks mõistatuseks on antropoloogidele see, kui erinevad on need kaks lähedast inimahviliiki. Šimpansid on sõjakad ja agressiivsed. Bonobod seevastu väikest kasvu ja lepikud. Neil on väiksem kolju ning nõrgemad silmahambad kui šimpansil. Kaklemisele eelistavad bonobod mängida ja sugu teha.

Kolju väiksemaks muutumist ja pehmet iseloomu on zooloogid täheldanud paljudel kodustatud liikidel. Sellist tunnuste kogumit nimetatakse kodustamissündroomiks.

1950ndatel aastatel tegi Vene teadlane Dmitri Beljajev katseid hõberebastega. Aretustöö tulemusel muutusid rebased leebemaks, nende kolju suurus vähenes, saba muutus kohevamaks ning nad hakkasid haukuma nagu koerad. Muutused tekkisid ülilühikese ajaga – vaid kahekümne põlvkonna jooksul.

Beljajevi töö oli tuttav USA Duke´ülikooli antropoloogile Brian Hare´ile ning Harvardi teadlasele Richard Wranghamile. Nende arvates on kodustamissündroomi tunnused näha ka bonobotel. Kuid inimahvi tegi taltsaks mitte inimene vaid looduslik valik.

Võimalik, et bonobote eellased elasid keskkonnas, kus looduslik valik soosis leebemaid loomi ning agressiivsed isendid tõrjuti välja, oletasid Hare ja Wrangham ajakirjas Animal Behaviour ilmunud uurimuses.

 Bonobod ja šimpansid lahknesid ühisest eellasest umbes miljon aastat tagasi , siis lahutas tekkinud Kongo jõgi kaks ahvide asurkonda  teineteisest. Inimahvid on kehvad ujujad ja seetõttu kaotasid jõe eri kallastele jäänud loomad igasuguse kontakti.

Antropoloogide sõnul olid kahe asurkonna elutingimused väga erinevad. Põhja poole jäänud ahvid, kellest said šimpansi esivanemad, konkureerisid suuremate ahviliikidega toidu pärast. Süüa oli vähe ning selle pärast võitlesid nii isased kui emased.

Lõunasse jäänud ahvidele pakkus jõgi teiste liikide eest kaitset ning toitu leidus piisavalt. Ilmselt kogunesid emased suurtesse rühmadesse ning said liiga himukatele isastele kergemini vastu hakata. Nii said paljuneda eelkõige kannatlikumad ja leplikumad isased. Aastatuhandete jooksul kujunes välja rahuliku loomuga ahviliik.

 

Tõnu Pani, Wikimedia Commons 24.04.2014 14:44

Miks metsised kaovad?

Meie metsade uhkeima linnu kurvas saatuses peavad selgust tooma raadiosaatjad.

NASA / Michael Studinger 23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

11.04.2014 14:21

Kuidas elab Läänemere luts?

Kuulmekivide keemiline koostis reedab kalade sünnipaiga ja rändemustrid.

02.04.2014 12:21

Miks on sebra triibuline?

Mõistatus on lõpuks lahendatud. Muster kaitseb sebrasid putukahammustuste eest.

29.03.2014 08:23

Video: Varesel on koolieeliku mõistus

Nutikate lindude loogika on sama hea kui kooli minevatel lastel.

24.03.2014 16:28

Kuidas tekkis Džomolungma?

Aasia suruti maakera kõrgeima mäe tekkimisel kokku.

13.03.2014 17:13

Kui palju vett on Maa sügavustes?

Meie planeedi vahevöös on ohtralt veerikkaid kivimeid.

11.03.2014 19:03

Mikroob vajab eluks päikesevalgust ja elektrone

Valguselembene bakter hangib toitu mullasügavustest.

04.03.2014 15:50

Linnuriigis käib infosõda

Must-kärbsenäpid luuravad rasvatihaste järele.

03.03.2014 11:20

Video: Kesk-Eesti emailvese aasta kahes minutis (2)

Kuidas täidab emailves oma päevi?

19.02.2014 15:07

Kassid näevad ultraviolettvalgust

Paljud imetajad tajuvad inimsilmale nähtamatut.

11.02.2014 12:59

Emased ämblikud armastavad kaunilt pakitud kinke

Paksult võrguniiti mässitud putukas võidab emasämbliku südame.

03.02.2014 20:43

Hundid on koertest tähelepanelikumad

Koerad kaotasid kodustamise käigus võime üksteistelt õppida.

28.01.2014 17:41

Maa sügavustes leidub meretäite kaupa vett (1)

Vesi lekib vahevöö kivimitesse maakoore lõhede kaudu.

13.01.2014 13:26

Kui nobe on lepatriinu? (1)

Suviste teetööde ja kiirusepiirangute ajal võib väike mardikas jõuda Paidest Raplasse liinibussist kiiremini.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

Scanpix 14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

09.04.2014 13:14

Kuidas tekkisid Maa laamad?

Kivimite kristalliseerumise eripära lõi aluse litosfääri plaatide tekkimisele.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

26.03.2014 16:36

Linnaõhk muudab tuvid tumedaks

Mustade sulgedega linnud on kaitstud ohtlike raskemetallide eest.

20.03.2014 13:36

Kimalased õpivad lennult

Tillukesed putukad õpivad nii iseseisvalt kui liigikaaslasi matkides.

12.03.2014 15:13

Miks puuviljad riknevad?

Mädanevates puuviljades ja marjades käib sõda.

10.03.2014 15:33

Avastati uued osoonikihti lõhkuvad ained

Atmosfääri koguneb inimtekkelisi molekule.

04.03.2014 14:39

30 000 aasta vanune hiidviirus ärkas laboris ellu (1)

Viirused on elusa ja eluta looduse piiril olevad osakesed, mis suudavad aastaid püsida mitteaktiivses olekus. Prantsuse Aix-Marseille´ ülikooli viroloogid leidsid paljunemisvõimelise viiruse 30 000 aasta vanusest igikeltsast.

26.02.2014 15:28

Järvamaa metsades uitab radiofitseeritud ilves (2)

Alates eilsest luusib Järvamaa metsades taas raadiokaelusega isailves.

18.02.2014 12:31

Kas hapnikupuudus pidurdas loomariigi evolutsiooni?

Hulkraksed olendid võisid tekkida ka hapnikuvaeses keskkonnas.

06.02.2014 12:41

Mammutid surid tühja kõhu kätte (2)

Pärast viimase jääaja lõppu kadusid maakeralt mammutid, sest nende lemmikninaesine – toitainerikkad lilled ei suutnud kliimamuutustega kohaneda. Allesjäänud taimestikust suured loomad enam kõhtu täis ei saanud.

30.01.2014 12:56

Mesilasema ja töömesilasi eristab üks geen (2)

DNA-järjestus muudab jalad õietolmu korjamiseks sobilikuks.

20.01.2014 16:33

Samblikud jääksid Marsil ellu

Põhjamaine samblik suudab elada planeedi kaljupragudes.

10.01.2014 16:06

Eestis on liiga vähe mesilasi (3)

Rapsi tolmeldajaid jääb üha vähemaks.