29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Kabir Bakie/Wikipedia Commons

Foto:

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

Inimese lähimad sugulased elavad Aafrikas. Šimpansi ja kääbusšimpansi ehk bonobo DNA erineb meie omast vaid paari protsendi võrra. Kõige suuremaks mõistatuseks on antropoloogidele see, kui erinevad on need kaks lähedast inimahviliiki. Šimpansid on sõjakad ja agressiivsed. Bonobod seevastu väikest kasvu ja lepikud. Neil on väiksem kolju ning nõrgemad silmahambad kui šimpansil. Kaklemisele eelistavad bonobod mängida ja sugu teha.

Kolju väiksemaks muutumist ja pehmet iseloomu on zooloogid täheldanud paljudel kodustatud liikidel. Sellist tunnuste kogumit nimetatakse kodustamissündroomiks.

1950ndatel aastatel tegi Vene teadlane Dmitri Beljajev katseid hõberebastega. Aretustöö tulemusel muutusid rebased leebemaks, nende kolju suurus vähenes, saba muutus kohevamaks ning nad hakkasid haukuma nagu koerad. Muutused tekkisid ülilühikese ajaga – vaid kahekümne põlvkonna jooksul.

Beljajevi töö oli tuttav USA Duke´ülikooli antropoloogile Brian Hare´ile ning Harvardi teadlasele Richard Wranghamile. Nende arvates on kodustamissündroomi tunnused näha ka bonobotel. Kuid inimahvi tegi taltsaks mitte inimene vaid looduslik valik.

Võimalik, et bonobote eellased elasid keskkonnas, kus looduslik valik soosis leebemaid loomi ning agressiivsed isendid tõrjuti välja, oletasid Hare ja Wrangham ajakirjas Animal Behaviour ilmunud uurimuses.

 Bonobod ja šimpansid lahknesid ühisest eellasest umbes miljon aastat tagasi , siis lahutas tekkinud Kongo jõgi kaks ahvide asurkonda  teineteisest. Inimahvid on kehvad ujujad ja seetõttu kaotasid jõe eri kallastele jäänud loomad igasuguse kontakti.

Antropoloogide sõnul olid kahe asurkonna elutingimused väga erinevad. Põhja poole jäänud ahvid, kellest said šimpansi esivanemad, konkureerisid suuremate ahviliikidega toidu pärast. Süüa oli vähe ning selle pärast võitlesid nii isased kui emased.

Lõunasse jäänud ahvidele pakkus jõgi teiste liikide eest kaitset ning toitu leidus piisavalt. Ilmselt kogunesid emased suurtesse rühmadesse ning said liiga himukatele isastele kergemini vastu hakata. Nii said paljuneda eelkõige kannatlikumad ja leplikumad isased. Aastatuhandete jooksul kujunes välja rahuliku loomuga ahviliik.

 

Wikimedia Commons 24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

Gerbil/Wikimedia Commons 18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

21.05.2014 11:16

Jooksurõõm on hiirtel veres

Vabas looduses elavad närilised ei ütle spordist ära.

19.05.2014 23:00

Inimese süda tuksub ürgsete molekulide toel (1)

Südamelihase paneb tööle 700 miljoni aasta vanune geeniperekond.

15.05.2014 16:26

Kuidas tekkis enesevalitsus? (2)

Tühi kõht teeb kannatamatuks.

14.05.2014 11:59

Leiti vanimad seemnerakkude kivistised (2)

17 miljonit aastat tagasi elanud karpvähkide spermatosoidid üllatavad tohutu suurusega.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

11.04.2014 14:21

Kuidas elab Läänemere luts?

Kuulmekivide keemiline koostis reedab kalade sünnipaiga ja rändemustrid.

02.04.2014 12:21

Miks on sebra triibuline?

Mõistatus on lõpuks lahendatud. Muster kaitseb sebrasid putukahammustuste eest.

29.03.2014 08:23

Video: Varesel on koolieeliku mõistus

Nutikate lindude loogika on sama hea kui kooli minevatel lastel.

Flor4U/Wikimedia Commons 04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

21.05.2014 16:16

Emised mõjutavad sündivate põrsaste sugu

Munajuha tunneb ära, milliseid sugukromosoome seemnerakud sisaldavad.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

24.04.2014 14:44

Miks metsised kaovad? (1)

Meie metsade uhkeima linnu kurvas saatuses peavad selgust tooma raadiosaatjad.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

09.04.2014 13:14

Kuidas tekkisid Maa laamad?

Kivimite kristalliseerumise eripära lõi aluse litosfääri plaatide tekkimisele.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.