29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Kabir Bakie/Wikipedia Commons

Foto:

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

Inimese lähimad sugulased elavad Aafrikas. Šimpansi ja kääbusšimpansi ehk bonobo DNA erineb meie omast vaid paari protsendi võrra. Kõige suuremaks mõistatuseks on antropoloogidele see, kui erinevad on need kaks lähedast inimahviliiki. Šimpansid on sõjakad ja agressiivsed. Bonobod seevastu väikest kasvu ja lepikud. Neil on väiksem kolju ning nõrgemad silmahambad kui šimpansil. Kaklemisele eelistavad bonobod mängida ja sugu teha.

Kolju väiksemaks muutumist ja pehmet iseloomu on zooloogid täheldanud paljudel kodustatud liikidel. Sellist tunnuste kogumit nimetatakse kodustamissündroomiks.

1950ndatel aastatel tegi Vene teadlane Dmitri Beljajev katseid hõberebastega. Aretustöö tulemusel muutusid rebased leebemaks, nende kolju suurus vähenes, saba muutus kohevamaks ning nad hakkasid haukuma nagu koerad. Muutused tekkisid ülilühikese ajaga – vaid kahekümne põlvkonna jooksul.

Beljajevi töö oli tuttav USA Duke´ülikooli antropoloogile Brian Hare´ile ning Harvardi teadlasele Richard Wranghamile. Nende arvates on kodustamissündroomi tunnused näha ka bonobotel. Kuid inimahvi tegi taltsaks mitte inimene vaid looduslik valik.

Võimalik, et bonobote eellased elasid keskkonnas, kus looduslik valik soosis leebemaid loomi ning agressiivsed isendid tõrjuti välja, oletasid Hare ja Wrangham ajakirjas Animal Behaviour ilmunud uurimuses.

 Bonobod ja šimpansid lahknesid ühisest eellasest umbes miljon aastat tagasi , siis lahutas tekkinud Kongo jõgi kaks ahvide asurkonda  teineteisest. Inimahvid on kehvad ujujad ja seetõttu kaotasid jõe eri kallastele jäänud loomad igasuguse kontakti.

Antropoloogide sõnul olid kahe asurkonna elutingimused väga erinevad. Põhja poole jäänud ahvid, kellest said šimpansi esivanemad, konkureerisid suuremate ahviliikidega toidu pärast. Süüa oli vähe ning selle pärast võitlesid nii isased kui emased.

Lõunasse jäänud ahvidele pakkus jõgi teiste liikide eest kaitset ning toitu leidus piisavalt. Ilmselt kogunesid emased suurtesse rühmadesse ning said liiga himukatele isastele kergemini vastu hakata. Nii said paljuneda eelkõige kannatlikumad ja leplikumad isased. Aastatuhandete jooksul kujunes välja rahuliku loomuga ahviliik.

 

H. Zell/Wikimedia Commons 01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

Ajith U/Flickr 23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

21.05.2014 11:16

Jooksurõõm on hiirtel veres

Vabas looduses elavad närilised ei ütle spordist ära.

19.05.2014 23:00

Inimese süda tuksub ürgsete molekulide toel (1)

Südamelihase paneb tööle 700 miljoni aasta vanune geeniperekond.

15.05.2014 16:26

Kuidas tekkis enesevalitsus? (2)

Tühi kõht teeb kannatamatuks.

14.05.2014 11:59

Leiti vanimad seemnerakkude kivistised (2)

17 miljonit aastat tagasi elanud karpvähkide spermatosoidid üllatavad tohutu suurusega.

Wikimedia Commons 22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (2)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

21.05.2014 16:16

Emised mõjutavad sündivate põrsaste sugu

Munajuha tunneb ära, milliseid sugukromosoome seemnerakud sisaldavad.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus