17.01.2012 16:30
Kas taim või loom?
Ripsloom Mesodinium chamaeleon
Foto: Øjvind Moestrup/J. of Eukaryotic Microbiology
Soome laheski elutsev üherakuline ripsloom peab vetikaid nagu koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes sööb ripsloom omale toitu tootnud vetikad ära ja hangib endale uued.
Liitorganismid, kus elavad koos erinevat tüüpi elusolendid, pole sugugi haruldased. Samblikud koosnevad seeneniitidest ja vetikarakkudest. Vetikad võivad elada koguni selgroogsete loomade rakkudes.
Fotosünteesivõimelisi mikrovetikaid kannavad enda tillukeses kehas mõned ainuraksed - näiteks osa ripsloomadest. Nagu nimigi ütleb, on nende keha kaetud ripsmetega, mille abil saab kiiresti liikuda. Enamasti söövad ripsloomad tibatillukesi loomakesi.
Kui mõned perekonna Mesodinium liigid hangivad toitu hoopis kavalamal moel – nad neelavad pisikesi vetikaid, kes jäävad loomakese sisse turvaliselt elama ning toodavad fotosünteesides orgaanilist ainet.
Endale elanikke valides võivad ripsloomad olla üsna pirtsakad. Üks sellistest liikidest – M. rubrum eelistab, et tema kehas elaksid punavetikad ja seetõttu võib looma leida punavetikate vohava kasvuga piirkondadest.
Hiljuti avastati uus ripsloomaliik, kes on veelgi radikaalsema käitumisega.
M. chamaeleon neelab samuti vetikaid, kuid need ei jää tema kehasse pikaks ajaks elutsema. Vetikarakud püsivad ripslooma kehas mõned nädalad ja fotosünteesivad sel ajal. Pärast seda seedib loom vetikad ära.
Tilluke olend võib neelata nii punavetikaid kui rohevetikaid, sellest sõltub tema värvus.
Looma kirjeldus ilmus ajakirjas The Journal of Eukaryotic Microbiology. Uue liigi leidis Kopenhaageni ülikooli bioloog Øjvind Moestrup Taani vetest võetud proovist. Veel on seda looma leitud Soome ning USA Rhode Islandi osariigi ranniku lähistelt võetud veeproovidest.
Moestrupi sõnul on loomake ainulaadne, sest peab vetikaid lühikest aega nagu koduloomi, kuid sööb nad seejärel ära ja püüab uued.
Teised sama perekonna liigid söövad vetikarakud kohe ära või jätavad need püsivalt enda kehasse elama.
Endosümbioos - elusorganismide elutsemine teise elusolendi rakkudes on evolutsioonis väga oluline. Sel moel tekkisid tõenäoliselt nii mitokondrid kui kloroplastid.
Esmakordselt sattus üks rakk teise sisse elama ligi kaks miljardit aastat tagasi. Ilmselt oli tegu juhusega. Kuid praeguseks on selline eluviis laialt levinud.
M. chamaeleon pakub bioloogidele võimalust uurida, kuidas endosümbioos võis tekkida – loomake alles õpib seda, kuidas enda kehas elutsevate kasulike majulistega püsivalt koos elada.
Osale Novaatori videokonkursi publikuhääletusel!