Kask teeb ümberkorraldusi

Kas inimene on ainus, kes suudab keskkonda enda tahte järgi ümber korraldada? Kaugeltki mitte! Isegi kased muudavad juurte abil oma ümbrust.

Katrin Rosenvaldi Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöönäitas, et kasejuured suudavad ise ümbrusega kohaneda ja keskkonda enda järgi seada.

Puude ja seente vahel toimib lihtne sulle-mulle suhe. Seeneniidistiku kaudu saab puu kätte vett ja mineraalaineid, vastu saavad seened puult suhkruid, mida seened ise sünteesida ei oska.

See, kuidas puud saavad kätte mineraaltoitaineid, eriti lämmastikku, on peamine metsa kasvu ja süsiniku salvestumist piirav tegur.

Mineraalaineid saab puu kätte peenjuurte kaudu. Arukase puhul täidavad seda rolli peenjuure tipud – imijuured.

Selleks, et mineraalaineid mullast paremini kätte saada, suudavad juured oma kuju ja tihedust muuta. Lisaks korraldavad kasejuured ümber juurte lähiümbruse mullakihti ehk risosfääri. Seda kihti mõjutab see, kuidas puujuurtest pärit süsinik mulda kandub. Fotosünteesis tekkinud süsinikust suudavad taimed mulda tallele panna kuni 44 protsenti. See juureümbruse süsinikuvaru omakorda on toiduallikaks mullas elavatele mikroobidele.

Tänu sellele süsinikuvarule – risodepositsioonile on juurte ümber nii orgaaniliste ainete mineraalaineteks lagundamine kui ensüümide aktiivsus suurem kui mujal mullas, seda nimetatakse risosfääriefektiks.

Rosenvald uuris kasvukoha mõju kase imijuurte pikkusele, läbimõõdule, tihedusele ja risosfääriefektile. Samuti seda, kuidas need omadused puu elu jooksul muutuvad.

Vaatluse all olid nii looduslikud kui ka endistel põllumaadel kasvavad ja tasandatud põlevkivikarjääridele istutatud kaasikud.

Puud toetasid oma juure ümber elavaid mullabaktereid seda enam, mida happelisem ja bakterite jaoks ebasoodsam oli puu kasvukoha muld.

Ajapikku suudavad kased mõjutada mitte üksnes risosfääri, vaid ka üldist mullakeskkonda endale soodsamas suunas. Happelistel metsamuldadel kasvavates kaasikutes vähenes mulla happelisus kaasikute vananedes, ent aluselise pinnasega põlevkivikarjääripuistutes see hoopis suurenes.

• Tweet