07.11.2011 15:51
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem täieneb
Tänapäeval on uute keemiliste elementide avastamine seotud keerukate eksperimentidega ning uue elemendi olemasolu kontrollimine võib võtta aastaid.
Elemendi lõpliku perioodilisustabelisse kandmise peavad kinnitama kaks kõige mainekamat keemikute ja füüsikute organisatsiooni - Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit (IUPAC) ning Rahvusvaheline Puhta Füüsika ja Rakendusfüüsika Liit (IUPAP).
Enne ametlikku nimesaamist kannavad kõik uued elemendid kokkulepitult nime, mille sisuks on nende järjekorranumber. Numbreid tähistavad lühendid (0 – nil, 1 – un, 2 – bi, 3 – tri, 4 – quad, 5 – pent, 6 – hex, 7 – sept, 8 – okt, 9 – enn) ja elemendi nimetus lõpeb liitega -ium.
Nii kandis 110. element veel hiljuti ununniliumi nime, 111. oli unununium ja 112. ununbium.
Eelmisel nädalal Londonis kogunenud füüsikud andsid oma kinnituse kolmele uuele keemilisele elemendile: ununnilium muutus darmstadtiumiks (Ds), elemendid number 111 ja 112 said nimeks röntgeenium (Rg) ja koperniitsium (Cn).
Kõik need elemendid on väga ebastabiilsed ja nende sünteesijad on suutnud neid luua vaid mõne aatomi kaupa. Nii on röntgeeniumi kõige stabiilsema isotoobi poolestusaeg umbes 25 sekundit.
Darmstadtium sai nime oma sünteesimiskoha järgi. Röntgeenium ning koperniitsium austavad röntgenikiirguse uurijat Wilhelm Konrad Röntgenit ning astronoom Mikołaj Kopernikut.
Koperniitsiumi sünteesis Sigurd Hoffmann esimest korda 1996. aastal, kui pommitas tsingi aatomeid pliiga. Darmstadtiumi ja röntgeeniumi esimesed aatomid sünteesiti samas laboris 1994. aastal. Kõikide elementide esinemist on uurijad hiljem korduskatsetega kinnitanud.