07.06.2011 18:43

Keemiliste elementide perre lisandus kaks ülirasket liiget

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Flickr/BlueRidgeKitties

Keemikutest ja füüsikutest koosnev rahvusvaheline komitee lisas ametlikult keemiliste elementide perioodilisustabelisse ülirasked elemendid järjekorranumbritega 114 ja 116.

Need on perioodilisustabeli siiani raskeimad elemendid, mille aatommassid on vastavalt 289 ja 292. Uute elementide lisandumiseni hoidsid kõige raskemate elementide positsiooni koperniitsium (285) ja röntgeenium (272).

Lisandunud elemendid on radioaktiivsed ning püsivad enne kergemateks aatomiteks lagunemist koos alla ühe sekundi. Element 116 laguneb kiiresti elemendiks 114 ning see omakorda muundub alfaosakesi kiirates natukene kergemaks koperniitsiumiks.

Tõendeid nende elementide olemasolu kohta on kogunenud juba aastaid. Näiteks 1999. aastal pommitasid Vene füüsikud elemendi 114 kiiresti laguneva aatomi saamiseks plutooniumi tuuma (Pu-244) kaltsium-48 aatomitega. Element 116 avastati aastal 2000.

Selle kuu alguses andis keemiliste elementide perioodilisussüsteemi haldav Rahvusvaheline puhta keemia ja rakenduskeemia liit lõpuks mõlemale elemendile ametliku staatuse.

Elementide lõplike nimetuste selgumiseni nimetatakse neid ajutiselt ununkvaadiumiks ja ununheksiumiks. Elementide avastajad Venemaa Dubna tuumauuringute keskusest on neile pakkunud nimedeks flerooviumi (Vene keemiku ja elementide avastaja Georgi Fljorovi järgi) ja moskooviumi.

Komitee kuulas ära ka argumendid elementide 113, 115 ja 118 tabelisse lisamiseks, kuid jäi vaatamata lootustandvatele tulemustele seisukohale, et need ei täida veel täielikult uute elementide kriteeriume. Ajutisi nimesid kandvate ununtriumi, ununpentiumi ja ununoktiumi, millede aatommass võib olla kuni 294 aatommassiühikut, küsimust arutatakse uuesti mõne aasta pärast.

 

F. Böhringer/Wikimedia Commons 23.05.2012 12:20

Kust on pärit aed-õunapuu?

Aedades kasvavate puude esivanemad pärinevad nii Aasiast kui Euroopast.

Dave59/Wikipedia Commons 22.05.2012 09:20

Isased orangutanid pikendavad lapsepõlve

Sumatral elutsevad inimahvid lükkavad hilisema sigimisedu nimel täiskasvanuks saamise edasi.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

07.05.2012 14:01

Mida teeb tibu enne koorumist? (1)

Munas olev tibu ärkab kanaema hoiatushäälitsuste peale.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

02.05.2012 12:59

Kuidas kala soola talub?

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

20.04.2012 14:06

Ronk on laitmatu mäluga

Rongad mäletavad kõike ega jäta seda välja ütlemata.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

30.03.2012 14:49

Miks maalis van Gogh kummalisi päevalilli? (3)

Geenimutatsioon muudab päevalilled topeltõielisteks.

29.03.2012 16:45

Miks sünnib loomaaedades üha vähem ninasarvikuid?

Taimseid hormoone sisaldav toit muudab emased paksunahalised viljatuks.

28.03.2012 11:29

Limakud matkivad maanteevõrku (2)

Elusloodus arvutab kiiresti ja täpselt.

23.03.2012 12:07

Kevadpäike lülitab lillede geenid tööle

Temperatuuritundlikud geenid annavad taimedele märku, millal õied avada, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.

21.03.2012 13:54

Kes on kõige visama hingega loom?

Puugid elavad üle elektronmikroskoobi vaakumkambri.

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

09.05.2012 12:36

Putukad naudivad elu prügisaarel

Vaikses ookeanis loksuv hiiglaslik prügisaar on kellelegi ka kasulik.

07.05.2012 12:07

Millest koerad mõtlevad? (1)

Kas peremehele silma vaatav koer näeb karjajuhti või lihtsalt kedagi, kes suudab koerakonservi avada?

03.05.2012 14:51

Suured silmad käivad koos kiirete jalgadega

Suuresilmalistel loomadel on hea nägemisteravus. Mis on osadel liikidel silmad suuremad kui teistel?

02.05.2012 12:20

Millal algas sauruste väljasuremine?

Sauruste hääbumine võis alata juba miljoneid aastaid enne, kui Maa asteroidiga kokku põrkas.

24.04.2012 15:33

Meis kõigis pesitsevad iidsed viirused (1)

Imetajate pärilikkusaines on jäljed saja miljoni aasta tagustest viirusnakkustest.

19.04.2012 14:51

Mereloom toitub ainult mürkidest

Vahemere liivasel põhjal elutsev uss kasutab bakterite abil mürgist vingugaasi ja vesiniksulfiidi, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science ilmunud uurimus. Veelgi põnevam: see uss ei erita loodusse tagasi mitte midagi.

11.04.2012 13:04

India ookeani all toimus ülitugev maavärin. Tsunamihoiatus paljudes piirkonna riikides TÄIENDATUD

India ookeanis Sumatra saarest põhjas toimus täna ennelõunal 8,6 magnituudiga maavärin.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

30.03.2012 09:09

Uus evolutsiooniteooria: poti emanda hüpotees

Poti emanda hüpotees selgitab, kuidas evolutsioon sünnitab aitajaid ja kasusaajaid, kelle vahel puudub koostöö ja vastastikkune mõju.

29.03.2012 13:02

Kuhu konnad kevadel rändavad?

Konn astus usinasti mööda teed. Kuhu tal kiiret?

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

22.03.2012 19:41

Kes petab paremini?

Suurt kasvu kärbsed näevad herilaste matkimisega rohkem vaeva.