Kerged elukombed on pärilikud

Nii inimene kui paljud teised monogaamsed loomad kipuvad oma kalleid kaasasid petma.

Promiskuiteet ehk lihtsamalt öeldes lodev seksuaalelu on keerukas nähtus, mille taga on palju erinevaid tegureid. Oma osa annavad ka geenid. Kui loom armastab ehal käia, on ka tema järeltulijad suure tõenäosusega samasugused, väidab Max Plancki instituudi uuring.

Moraalset vastunäidustust kõrvale jättes võib truudusemurdmist isegi liigi käekäiku edendavaks pidada: saadakse rohkem järeltulijaid ning nende geneetiline mitmekesisus on suurem. See kehtib isaste kohta. Emastel ei tundu sarnasest käitumisest otsest kasu tõusvat, nad lihtsalt säilitavad isalt päritud geene ja pärandavad neid järgmisse põlvkonda edasi. Loomulikult on üleaisalöömisel oma riskid kasvõi suguhaiguste näol, kuid sellise käitumise juured tunduvad olevat sügaval pärilikkusaines.

Max Plancki instituudi evolutsioonibioloogid uurisid truudusemurdmist sebra-amadiinide hulgas. Need värvulised on üldjuhul monogaamsed. Isane ja emane ehitavad pesa ja veedavad koos aega, kuid nagu inimesed, võivad ka linnud aeg-ajalt libastuda.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artikli tarbeks uurisid teadlased 1500 sebra-amadiini käitumist viie järjestikuse põlvkonna jooksul. Kõigepealt analüüsisid geneetikud mõne vanemlinnu DNAd. Seejärel võtsid uurijad nende lindude munad ja panid võõrasse pessa. Munade hülgamist polnud vaja karta, sest amadiinid kasvatavad ka orvuks jäänud poegi.

Seejärel analüüsiti järglaste geene ja võrreldi vanematega. Geenianalüüsi abil sai kindlaks teha lindude omavahelise suguluse, samuti näitas see tugevat seost linnuvanemate paariväliste suhete ja nende järglaste käitumise vahel. Noored linnud kasvasid üle kasuvanematega, kuid käitumismustrilt sarnanesid oma bioloogilistele vanematele.

Uuringu esimese autori Wolfgang Forstemeieri sõnul on vanemate ja laste sellist sarnasust näidatud ka inimese juures.

Samas lisas ta, et promiskuiteet on väga keerukas nähtus. Käitumist mõjutavad isiklikud kogemused ning haridus. Inimesel võib küll olla soov partnerit petta, kuid ta ei pruugi olla piisavalt atraktiivne, et tegudeni jõuda. Samuti on erinev inimeste põhimõttekindlus truuduse suhtes.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

• Tweet