2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kes tappis Peipsi kalad?
04.01.2011 20:13

Kes tappis Peipsi kalad?

Randel Kreitsberg
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (6)

On selleks kutselised kalurid, kelle kasuahnus viib järve hukatuseni?

On see kliimasoojenemine või hoopis kalauurijad, kes teaduspüügi sildi all süüdimatult järve ahvenavarusid laastavad?

Kormorane Peipsi järvel veel ei ole, aga kaugel nemadki. Fakt on see, et kuumadel augustikuu päevadel, mil pool Eestit Pärnus päikesepõletusega võitles, jalutas vähemalt osa ülejäänutest piki Peipsi rannariba ning imestas: sajad ja tuhanded surnud kalad palistasid veepiiri.   

Kalu oli rannal nii palju, et isegi kajakad ei jõudnud neid minema kanda. Randlased otsisid kuurinurgast välja lumelabidad ja kandsid kangestunud ahvenad-kiisad tossavatesse lõketesse. Justkui märgutuled mingisugusest suurest õnnetusest suitsesid need piki Peipsi rannikut.

Iga-aastane nähtus

Peipsi järves on kalade suremist ette tulnud varemgi. Pea igal aastal, suve teises pooles, siis kui suure ja madala järve vesi on piisavalt soojenenud, kordub see traagiline sündmus. Tihtipeale on järve vesi selleks ajaks kaetud ka tiheda sinivetikate vaibaga ja nii jääbki mulje justkui oleks Peipsi näol tegemist kaladele eluks kõlbmatu keskkonnaga.

Olgugi, et üks Eesti tähtsamaid püügipiirkondasid, on Peipsi kalade suremised teadlaste poolt kehvasti uuritud. „Mis siin uurida, see on ju teada, et need kalurite mõrdadest tulnud,” on seitse aastat Peipsi rannikul Vilusi külas elanud Kristel Vilbaste sõjakas, „visatakse vette tagasi, kedagi ei huvita!” Tõsi, kalurite poolt visatakse alamõõduline ja mõrras juba roiskuma läinud kala tagasi, kuid kutseliste kalurite püünistest nii massilised kalakogused pärineda ei saa. Mõistatuslikuks jääb fenomen, et järverannalt leitakse ainult kiiskasid ja ahvenaid, mitte kedagi muud.

Peipsi järve iga-aastaste kalasuremiste laboratoorseks uurimiseks algatasid Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool üheskoos kalade füsioloogiale keskenduva katsete sarja. Mitmete kuude vältel Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse akvaariumites läbi viidud käitumiskatsed annavad aimu, kuidas mõjutab kalade elu veekeskkonnas toimuv. Ja katse tulemused on üllatuslikud!

Kalad ei tea kus nad on!

Varasemate teadusuuringute põhjal on teada, et kalade massilistele suremistele aitavad kaasa kolm faktorit. Need on kõrge veetemperatuur, madal hapnikusisaldus ning kõrge vesinikeksponent (pH). Kui hapniku ning temperatuuri mõju kaladele on laiaulatuslikult uuritud, keskendus meie töörühm just sellele viimasele, aluselisele pH-le. Katsekaladena kasutasime meie vetes tavalist kuldkokre – lihtne akvaariumis pidada, samas suurepärane mudelliik, kelle puhul saab katse tulemusi hõlpsasti Peipsi kaladele ümber kanda.

Käitumiskatse käigus tekitasime me akvaariumis järjest aluselisemaks muutuva pH-ga keskkonna, täpselt nii nagu muutub suve jooksul pH tase Peipsi järves. Kui järve loomulik, neutraalne pH on 7, siis suve lõpuks on Peipsi järves mõõdetud selleks isegi ligi 10! Aluseline pH tekib järve loomulikke protsesside tulemusena, aegamööda kogu suve jooksul kerkides. Peamiselt kannatavad kõrge pH käes rohketoitelised ja põllumajandusreostuse poolt mõjutatud järved. Puhtjuhuslikult on just Peipsi järves arvukad ahven ja kiisk pH muutustele ühed tundlikumad kalaliigid.

Teada on fakt, et alates pH 8,5-st on vesi kalade jaoks ebatervislik, põhjustades tugevat mürgitust ja isegi surma. Katse käigus lasime me igal kalal valida, millises akvaariumi osas nad viibida tahavad: kas selles nurgas, kus me järjest pH taset tõstsime või ohutus kauguses pika akvaariumi teises servas.

Üllatuslikult ei saanud kalad aru, et nad asuvad pea surmava pH mõjualas ning ei osanud sellest hoiduda isegi siis, kui pH tase hakkas juba ekstreemse 10 pallini lähenema.

Käitumiskatsete järgmises faasis hoidsime me kalu kõrge pH-ga vees, pakkudes neile samal ajal toitu. Mida kõrgem oli keskkonna pH tase, seda vähem reageerisid nad toidu lõhnale. Sinivetikate vohamise ajal näeb Peipsi järv välja justkui hernesupp, nägemisest ei ole kaladel seal mingisugust kasu ning tänu augustikuiselt kõrgele pH-le, ka mitte haistmisest. Toit võib olla nii lähedal, aga samas nii kaugel.   

Elu nagu saunalaval

Peipsi järv on suve teisel poolel kaladele tõesti ebatervislik elukeskkond. Vähe sellest, et kalad ei saa aru, et nad asuvad halbades tingimustes, neil ei ole võimalik kahjulikust rannasopist ka kaugemale ja sügavamale ohutusse vette ujuda – Peipsi järv on suurtel aladel ühtlaselt madal ja üheülbaline. Kõigele lisaks on kaladel takistatud toidu leidmine, sest nad ei tunne kõrge pH tõttu lõhna.

Asetades end kalade olukorda mõelge hetkeks, kas te ise peaksite vastu keskkonnas, kus on tapvalt palav, ajab hingeldama, õhku napib, kõikjal mürgised aurud, süüa ei saa ja kusagile põgeneda ka ei ole. Nii nagu ei jääks ellu inimene saunalaval, ei saa hakkama ka kalad Peipsi järves – ning olude kokkulangemisel on just ahven ja kiisk need vaesekesed, kellele selline looduslik ülekohus kõige rängemalt mõjub. Seega, kes tappis Peipsi kalad...?

Randel Kreitsberg on Tartu Ülikoolis zooloogia doktorant. Tema artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli korraldatud Eesti doktorantide populaarteaduslike artikli konkursi tarbeks. Konkurssi aitas rahastada Haridus- ja Teadusministeerium. Lähinädalail avaldab Novaator valiku sellele konkursile saadetud artiklite paremikust.

 

 

07.01.2011 15:39
Mina

Teada ju kõigile süüdlane-NATO

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus