15.02.2012 14:51

Kimalased mõistavad mesilaste suhtlust

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)
Mesilased ja kimalased suhtlevad nii liigutuste, žestide kui lõhnasignaalide abil. Liigikaaslased annavad üksteisele teada, kus on parimad toitumisalad. Kuid ka erinevad liigid saavad üksteisest ootamatult hästi aru.

Londoni ülikooli loomapsühholoogid treenisid karukimalasi(Bombus terrestris) aru saama nii liigikaaslaste kui ka meemesilaste signaalidest, et läheduses on rikkalik korjeala.

Selgus, et kimalased kasutasid mesilastelt saadud infot sama hõlpsasti kui teiste kimalaste teateid.

Ilmselt on loomade liikide vaheline sotsiaalne õppimine looduses tavalisem, kui inimene seda arvata oskab.

"Sotsiaalset õppimist - uute käitumisviiside omandamist uuritakse enamasti ühe liigi piires. Kuid inimene saab tihti loodusest inspiratsiooni.  Me lõime lindude ning putukate eeskujul lennukid. Ka loomad võivad kasutada teistelt liikidelt saadud infot toiduallikate või heade pesitsusalade kohta, " selgitas uurimuse autor Erika Dawson.

Uurija sõnul näitavad katsetulemused, et teiselt putukaliigilt saadud vihjed võivad kimalastele olla väga väärtuslikud.

Mesilased ja kimalased toituvad tihti samadel taimedel ja suurtel õitel võib korraga kohata erinevaid putukaid.

Ka võivad kimalased ja mesilased toidutaimede pärast vihasemalt konkureerida kui seni arvati ning konkurendi signaalide lugemine on tõeline spionaaživõte.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.

 

 

Scanpix 14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

Johann Daniel Meyer 11.04.2014 14:21

Kuidas elab Läänemere luts?

Kuulmekivide keemiline koostis reedab kalade sünnipaiga ja rändemustrid.

02.04.2014 12:21

Miks on sebra triibuline?

Mõistatus on lõpuks lahendatud. Muster kaitseb sebrasid putukahammustuste eest.

29.03.2014 08:23

Video: Varesel on koolieeliku mõistus

Nutikate lindude loogika on sama hea kui kooli minevatel lastel.

24.03.2014 16:28

Kuidas tekkis Džomolungma?

Aasia suruti maakera kõrgeima mäe tekkimisel kokku.

13.03.2014 17:13

Kui palju vett on Maa sügavustes?

Meie planeedi vahevöös on ohtralt veerikkaid kivimeid.

11.03.2014 19:03

Mikroob vajab eluks päikesevalgust ja elektrone

Valguselembene bakter hangib toitu mullasügavustest.

04.03.2014 15:50

Linnuriigis käib infosõda

Must-kärbsenäpid luuravad rasvatihaste järele.

03.03.2014 11:20

Video: Kesk-Eesti emailvese aasta kahes minutis (2)

Kuidas täidab emailves oma päevi?

19.02.2014 15:07

Kassid näevad ultraviolettvalgust

Paljud imetajad tajuvad inimsilmale nähtamatut.

11.02.2014 12:59

Emased ämblikud armastavad kaunilt pakitud kinke

Paksult võrguniiti mässitud putukas võidab emasämbliku südame.

03.02.2014 20:43

Hundid on koertest tähelepanelikumad

Koerad kaotasid kodustamise käigus võime üksteistelt õppida.

28.01.2014 17:41

Maa sügavustes leidub meretäite kaupa vett (1)

Vesi lekib vahevöö kivimitesse maakoore lõhede kaudu.

13.01.2014 13:26

Kui nobe on lepatriinu? (1)

Suviste teetööde ja kiirusepiirangute ajal võib väike mardikas jõuda Paidest Raplasse liinibussist kiiremini.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 16:07

Isased saurused edvistasid uhkete harjadega

Luuleiud jätavad hiidsisalike välimusest liiga tagasihoidliku mulje.

09.04.2014 13:14

Kuidas tekkisid Maa laamad?

Kivimite kristalliseerumise eripära lõi aluse litosfääri plaatide tekkimisele.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

26.03.2014 16:36

Linnaõhk muudab tuvid tumedaks

Mustade sulgedega linnud on kaitstud ohtlike raskemetallide eest.

20.03.2014 13:36

Kimalased õpivad lennult

Tillukesed putukad õpivad nii iseseisvalt kui liigikaaslasi matkides.

12.03.2014 15:13

Miks puuviljad riknevad?

Mädanevates puuviljades ja marjades käib sõda.

10.03.2014 15:33

Avastati uued osoonikihti lõhkuvad ained

Atmosfääri koguneb inimtekkelisi molekule.

04.03.2014 14:39

30 000 aasta vanune hiidviirus ärkas laboris ellu (1)

Viirused on elusa ja eluta looduse piiril olevad osakesed, mis suudavad aastaid püsida mitteaktiivses olekus. Prantsuse Aix-Marseille´ ülikooli viroloogid leidsid paljunemisvõimelise viiruse 30 000 aasta vanusest igikeltsast.

26.02.2014 15:28

Järvamaa metsades uitab radiofitseeritud ilves (2)

Alates eilsest luusib Järvamaa metsades taas raadiokaelusega isailves.

18.02.2014 12:31

Kas hapnikupuudus pidurdas loomariigi evolutsiooni?

Hulkraksed olendid võisid tekkida ka hapnikuvaeses keskkonnas.

06.02.2014 12:41

Mammutid surid tühja kõhu kätte (2)

Pärast viimase jääaja lõppu kadusid maakeralt mammutid, sest nende lemmikninaesine – toitainerikkad lilled ei suutnud kliimamuutustega kohaneda. Allesjäänud taimestikust suured loomad enam kõhtu täis ei saanud.

30.01.2014 12:56

Mesilasema ja töömesilasi eristab üks geen (2)

DNA-järjestus muudab jalad õietolmu korjamiseks sobilikuks.

20.01.2014 16:33

Samblikud jääksid Marsil ellu

Põhjamaine samblik suudab elada planeedi kaljupragudes.

10.01.2014 16:06

Eestis on liiga vähe mesilasi (3)

Rapsi tolmeldajaid jääb üha vähemaks.

31.12.2013 17:34

Süvikud kubisevad elusolenditest

Keerukad mikroobikooslused asustavad maakoorepragusid ja meresügavusi.