09.01.2012 10:43

Koerad mõistavad inimese vihjeid

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: Current Biology/Téglás et al.

Koerad ei pööra tähelepanu ainult inimese lausutud sõnadele, nad märkavad ka inimese kavatsust nendega suhelda, näitas värske uuring.

Teleri ees istuv koer ei jälgi tavaliselt ekraanil toimuvat. Kui ekraanil olev inimene aga koerale otsa vaatab ja teda kõnetab, tärkab loomas huvi. Ajakirjas Current Biology ilmunud värske uuringu järgi läheb koer isegi nii kaugele, et jälgib ekraanil inimese pilgu liikumist, mida ei suuda isegi šimpansid.

Seni oli teada, et koerad on häälestatud märkama inimese suhtlemissignaale. Koeri on suhteliselt lihtne õpetada kuuletuma käsklustele, kuid lisaks suudavad nad sarnaselt väikelastele osutada inimese poolt kuhugi peidetud eseme asukohale ning jälgida, millele inimene näpuga osutab.

Kas koerad suudavad märgata ka peremehe peenemaid vihjeid, näiteks pilguga viipamist? Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli teadlane Ernő Téglas üritas seda välja selgitada, kohandades meetodit, mida oli varem kasutatud ainult laste uurimiseks.

Näiteks võib tuua testi, kus lapsele näidatakse ekraanil naist, kelle mõlemal küljel on mänguasjad. Naine vaatab kas otse kaamerasse ja hüüab lapses tähelepanu tekitava kileda häälega "tere" või vaatab ta enda ette, kasutades tervitamiseks madalat ja loiumat häält. Seejärel vaatab naine viie sekundi jooksul endast ühele või teisele poole jäävat mänguasja.  Samal ajal salvestatakse, kas laps vaatab sama mänguasja.

Téglas kohandas eksperimenti koerte jaoks - ta asendades mänguasjad tühjade plastpottidega ja pani videos näidatava inimese ütlema "tere, koer!", kasutades samuti üht intonatsiooni kahest ning kaamerasse või enda ette vaatamist. Teleriekraani alla paigaldatud spetsiaalselt programmeeritud kaamera jälgis ja salvestas samal ajal koerte silmade liikumist.

Uuringus osales 22 eri tõugu koera ning selgus, et koerad vaatasid videos näidatavat inimest alati sama kaua. Kui inimene aga kohe video alguses oma tähelepanu koerale pööras ning teda kiledal hääletoonil tervitas, vaatas koer 69% juhtudel inimesega sama poti suunas. Madala hääletooni kasutamisel ja silmside vältimisel ei eelistanud koer ühe poti vaatamist teisele.

Eksperimentide tulemused olid peaaegu identsed kuuekuiste väikelaste juures täheldatuga. "Meid üllatas koerte ja laste käitumise suur sarnasus," märkis Téglas. "Koerad mõistavad selliseid vihjeid väga sarnaselt titadele."

Olles näidanud, et test toimib koerte puhul, plaanivad teadlased  järgmiseks uurida silmside ja hääletooni mõju eraldi. Samuti on testide abil võimalik võrrelda omavahel erinevaid koeratõuge, mis võib anda vastuse küsimusele, kuidas on koertel tekkinud oskus inimese väljendusi tõlgendada.

Võimalik, et koerte oskus inimesi mõista on seotud inimeste seas elamisega kohandumise ja kodustamise käigus õpituga. Sel juhul võib eeldada, et kõige varem kodustatud tõud peaksid näitama inimese pilgu jälgimisel ja teistes sarnastes testides paremaid tulemusi. Siiski ei maksa oma koera teistega kohe võrdlema hakata - tõenäoliselt tõlgendavad koerad peremehelt saadud vihjeid võõraste omadest erinevalt.

 

 

F. Böhringer/Wikimedia Commons 23.05.2012 12:20

Kust on pärit aed-õunapuu?

Aedades kasvavate puude esivanemad pärinevad nii Aasiast kui Euroopast.

Dave59/Wikipedia Commons 22.05.2012 09:20

Isased orangutanid pikendavad lapsepõlve

Sumatral elutsevad inimahvid lükkavad hilisema sigimisedu nimel täiskasvanuks saamise edasi.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

07.05.2012 14:01

Mida teeb tibu enne koorumist? (1)

Munas olev tibu ärkab kanaema hoiatushäälitsuste peale.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

02.05.2012 12:59

Kuidas kala soola talub?

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

20.04.2012 14:06

Ronk on laitmatu mäluga

Rongad mäletavad kõike ega jäta seda välja ütlemata.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

30.03.2012 14:49

Miks maalis van Gogh kummalisi päevalilli? (3)

Geenimutatsioon muudab päevalilled topeltõielisteks.

29.03.2012 16:45

Miks sünnib loomaaedades üha vähem ninasarvikuid?

Taimseid hormoone sisaldav toit muudab emased paksunahalised viljatuks.

28.03.2012 11:29

Limakud matkivad maanteevõrku (2)

Elusloodus arvutab kiiresti ja täpselt.

23.03.2012 12:07

Kevadpäike lülitab lillede geenid tööle

Temperatuuritundlikud geenid annavad taimedele märku, millal õied avada, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.

21.03.2012 13:54

Kes on kõige visama hingega loom?

Puugid elavad üle elektronmikroskoobi vaakumkambri.

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

09.05.2012 12:36

Putukad naudivad elu prügisaarel

Vaikses ookeanis loksuv hiiglaslik prügisaar on kellelegi ka kasulik.

07.05.2012 12:07

Millest koerad mõtlevad? (1)

Kas peremehele silma vaatav koer näeb karjajuhti või lihtsalt kedagi, kes suudab koerakonservi avada?

03.05.2012 14:51

Suured silmad käivad koos kiirete jalgadega

Suuresilmalistel loomadel on hea nägemisteravus. Mis on osadel liikidel silmad suuremad kui teistel?

02.05.2012 12:20

Millal algas sauruste väljasuremine?

Sauruste hääbumine võis alata juba miljoneid aastaid enne, kui Maa asteroidiga kokku põrkas.

24.04.2012 15:33

Meis kõigis pesitsevad iidsed viirused (1)

Imetajate pärilikkusaines on jäljed saja miljoni aasta tagustest viirusnakkustest.

19.04.2012 14:51

Mereloom toitub ainult mürkidest

Vahemere liivasel põhjal elutsev uss kasutab bakterite abil mürgist vingugaasi ja vesiniksulfiidi, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science ilmunud uurimus. Veelgi põnevam: see uss ei erita loodusse tagasi mitte midagi.

11.04.2012 13:04

India ookeani all toimus ülitugev maavärin. Tsunamihoiatus paljudes piirkonna riikides TÄIENDATUD

India ookeanis Sumatra saarest põhjas toimus täna ennelõunal 8,6 magnituudiga maavärin.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

30.03.2012 09:09

Uus evolutsiooniteooria: poti emanda hüpotees

Poti emanda hüpotees selgitab, kuidas evolutsioon sünnitab aitajaid ja kasusaajaid, kelle vahel puudub koostöö ja vastastikkune mõju.

29.03.2012 13:02

Kuhu konnad kevadel rändavad?

Konn astus usinasti mööda teed. Kuhu tal kiiret?

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

22.03.2012 19:41

Kes petab paremini?

Suurt kasvu kärbsed näevad herilaste matkimisega rohkem vaeva.