01.02.2012 10:53
Kui kiire on imetajate evolutsioon?
Foto: Flickr/Alastair Rae
Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete
saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.
Selline on maismaal pidevas muutumises elavate imetajate
maksimaalne evolutsioonilise arengu kiirus, selgus Austraalia Monashi ülikooli
teadlaste värskest uuringust. "Suured loomad on hea näide
evolutsiooniliste muutuste kuhjumisest, muutused aga võtavad aega," märkis
uuringu autor Alistair Evans.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences
avaldatud uuringus kasutasid teadlased imetajate kehamassi muutumise
analüüsimiseks kuni 70 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal loodud
andmebaasi.
Algselt kasutati neid andmeid pärast dinosauruste
valitsemisaja lõppu imetajate suuruses toimunud hüppelise arengu kirjeldamiseks.
Sellele eelnenud 140 miljoni aasta jooksul olid imetajad roti suurused või
väiksemad.
Dinosauruste väljasuremine 65 miljonit aastat tagasi
võimaldas imetajatel hõivata vabanenud ökoloogilised nišid, eelkõige tekkis
ruumi suurtele taimetoidulistele loomadele.
Uuringu autorite jaoks oli põhiküsimuseks, kui kiiresti
saavad need omavahel seotud muutused toimuda? Selleks vaatlesid nad 28
imetajate sugupuud, mõõtes kivististe põhjal aastaid ja generatsioonide arvu,
mis neil imetajatel kulus suuremaks ja/või väiksemaks muutumiseks.
Kõige kiiremini olid suuremaks muutunud kabjalised,
sealhulgas hobused ja ninasarvikud. Sellesse rühma kuulus ka tänaseks välja
surnud kõigi aegade suurim maismaaimetaja - pikakaelaline ninasarvik Paraceratherium, kes elas umbkaudu 20-30
miljonit aastat tagasi Euraasias. Kehamassi keskmise kiirusega suurenemist võis
täheldada närilistel, kiskjad olid muutunud suhteliselt aeglaselt ning
primaadid veelgi aeglasemalt.
Maismaaimetajate suurima muutumiskiiruse korral vajab
jänesesuurune liik elevandi mõõtmete saavutamiseks 10 miljoni ning hiiresuurune
liik 24 miljoni põlvkonna vahetumist. Samas võib kehamass meres ja ookeanis
muutuda kaks korda kiiremini, sest vees on suurenenud kehakaaluga kergem toime
tulla. Teadlased avastasid ka, et imetajate evolutsiooniline kehamassi
kahanemine toimub kasvust sada korda kiiremini.
Uuring edastab selge sõnumi looduskaitsjatele - suuri
liike tuleb hoolikalt kaitsta, sest suurust on raske saavutada ning inimkonna
domineerimise ajal ei lisandu meie planeedile enam tõenäoliselt suuri
imetajaid. "Suured maismaaimetajad vajavad toitumiseks tohutuid
maa-alasid, mida ei ole enam kusagilt võtta," märkis Evans.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!