2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Flickr/Alastair Rae

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

Selline on maismaal pidevas muutumises elavate imetajate maksimaalne evolutsioonilise arengu kiirus, selgus Austraalia Monashi ülikooli teadlaste värskest uuringust. "Suured loomad on hea näide evolutsiooniliste muutuste kuhjumisest, muutused aga võtavad aega," märkis uuringu autor Alistair Evans.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringus kasutasid teadlased imetajate kehamassi muutumise analüüsimiseks kuni 70 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal loodud andmebaasi.

Algselt kasutati neid andmeid pärast dinosauruste valitsemisaja lõppu imetajate suuruses toimunud hüppelise arengu kirjeldamiseks. Sellele eelnenud 140 miljoni aasta jooksul olid imetajad roti suurused või väiksemad.

Dinosauruste väljasuremine 65 miljonit aastat tagasi võimaldas imetajatel hõivata vabanenud ökoloogilised nišid, eelkõige tekkis ruumi suurtele taimetoidulistele loomadele.

Uuringu autorite jaoks oli põhiküsimuseks, kui kiiresti saavad need omavahel seotud muutused toimuda? Selleks vaatlesid nad 28 imetajate sugupuud, mõõtes kivististe põhjal aastaid ja generatsioonide arvu, mis neil imetajatel kulus suuremaks ja/või väiksemaks muutumiseks.

Kõige kiiremini olid suuremaks muutunud kabjalised, sealhulgas hobused ja ninasarvikud. Sellesse rühma kuulus ka tänaseks välja surnud kõigi aegade suurim maismaaimetaja - pikakaelaline ninasarvik Paraceratherium, kes elas umbkaudu 20-30 miljonit aastat tagasi Euraasias. Kehamassi keskmise kiirusega suurenemist võis täheldada närilistel, kiskjad olid muutunud suhteliselt aeglaselt ning primaadid veelgi aeglasemalt.

Maismaaimetajate suurima muutumiskiiruse korral vajab jänesesuurune liik elevandi mõõtmete saavutamiseks 10 miljoni ning hiiresuurune liik 24 miljoni põlvkonna vahetumist. Samas võib kehamass meres ja ookeanis muutuda kaks korda kiiremini, sest vees on suurenenud kehakaaluga kergem toime tulla. Teadlased avastasid ka, et imetajate evolutsiooniline kehamassi kahanemine toimub kasvust sada korda kiiremini.

Uuring edastab selge sõnumi looduskaitsjatele - suuri liike tuleb hoolikalt kaitsta, sest suurust on raske saavutada ning inimkonna domineerimise ajal ei lisandu meie planeedile enam tõenäoliselt suuri imetajaid. "Suured maismaaimetajad vajavad toitumiseks tohutuid maa-alasid, mida ei ole enam kusagilt võtta," märkis Evans.


Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!

03.02.2012 12:16
vikat

...pole midagi: elevandisuurused imetajad asenduvad hiiresuuruste imetajatega, keda on aga arvuliselt palju-palju rohkem...

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus