29.04.2010 11:05
Kuidas koer, nõnda elu
Teadlased
kasutasid näitena koeratõugusid, et näidata seost loomade eluea ja
isiksuseomaduste vahel. Leiti, et kuulekad koeratõud on pikema elueaga kui
raskesti treenitavad tõud ning agressiivsemad tõud vajavad rohkem energiat kui
rahulikumad tõud.
Erinevate
loomaliikide peal tehtud uuringud on näidanud, et loomade isiksuseomadused
võivad olla seotud elukäigutunnustega, eelkõige eluea, kasvukiiruse ja
kehasuurusega. Agressiivsed ja julged loomad kasutavad oma suhteliselt lühema
eluea jooksul palju energiat, rahulikumad loomad elavad aga kauem ja kulutavad
vähem energiat. Paraku on selle hüpoteesi katseline testimine keeruline, sest
rohkem kui mõnenädalase elueaga liikide peal võtavad evolutsiooni ja
looduslikku valikut uurivad katsed liiga kaua aega.
AjakirjasAmerican Naturalist avaldatud
artiklis on sellele probleemile lahendus leitud. Kanada Sherbrooke’i ülikooli
teadlane Vincent Careau leidis, et tegelikult on vajalikud eksperimendid juba
läbi viidud – inimesed on tuhandete aastate jooksul aretanud koeri kindlate
iseloomuomaduste suunas, seetõttu on erinevate koeratõugude peal võimalik näha
isikuomaduste seost eluea, kehasuuruse ja energiavajadusega.
Careau kogus
eelnevatest uurimustest ja kennel-liitude andmebaasidest infot erinevate
tõugude energiavajaduse, pikaealisuse ja isikuomaduste kohta. Eraldi vaadeldi
agressiivsust, aktiivsust ja treenitavust. Iga isikuomadus korreleerus erineva
elukäigutunnuse või energiavajadusega.
Aktiivsus
oli tugevalt ja negatiivselt seotud kehasuurusega, kuid positiivselt seotud kasvukiirusega,
mis näitab, et aktiivsemad koerad kasvavad küll kiiresti, kuid lühemat aega.
Kehamassi arvesse võttes leiti, et suremus oli negatiivselt seotud
treenitavusega – kuulekad koeratõud elasid keskmiselt kauem kui sama palju
kaaluvad raskesti treenitavad tõud. Koeratõugude agressiivsus oli aga tugevalt
ja positiivselt seotud energiavajadusega.
Saadud
tulemuste seletamiseks on kaks võimalust. Esimeseks variandiks on, et kui koeri
aretati kindlate iseloomuomaduste suunas, põhjustas geenidevaheline koosmõju
samaaegselt muutusi ka elueas ja kasvukiiruses. See seletus näitaks üleüldise
isikuomaduste ja elukäigutunnuste vahelise seose esinemist soojaverelistel
loomadel.
Teiseks
variandiks on, et koeratõugude aretamisel valiti korraga mitut tunnust –
näiteks aktiivsust ja kehasuurust – ning avastatud korrelatsioonid ei tulene
seega üldse geenide koosmõjust ning neid ei ole seega võimalik üldistada
teistele loomaliikidele. Artikli autorite arvates on esimene seletus aga
tõenäolisem, kuna raske on näha põhjust, miks peaks näiteks väikesekasvuliste
koeratõugude aretamise puhul eelistatama suuremat aktiivsust – võiks ju
oletada, et väikese koeratõu puhul võiks mõnikord olla eelistatud ka väiksem
aktiivsus. Väiksemad tõud on aga valdavalt just aktiivsemad, mis viitab
evolutsioonilise seose esinemisele isiksuse ja kehasuuruse vahel.
Seetõttu usuvad artikli autorid, et isikuomaduste,
ainevahetuskiiruse ja elukäigutunnuste vahel esineb üleüldine „elutempo“
sündroom, mis tuleneb erinevate tunnuste üheaegsest evolutsioneerumisest.
Teiste loomaliikide peal tehtavad uurimused peaksid tulevikus näitama, kui
universaalse iseloomuga selline sündroom loomariigis on.